Puuvõõrik
ProosaRedigeeri
- [Mr. O'Toole] nihkus, külg ees, Maxwellile lähemale ja silmitses teda ärevalt. "Kas see olete tõesti teie?" küsis ta natuke murelikult. "Ihulikul kujul? Meile toodi sõna, et te olete koolnud. Me saatsime oma sügavaima kurbtuse märgiks puuvõõrikust ja iileksist pärja."
- Clifford D. Simak, "Härjapõlvlaste kaitseala", tlk Krista Kaer, rmt: "Libainimesed; Härjapõlvlaste kaitseala", Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 187
- Mees ronis heki alt välja. See polnud sugugi lihtne, sest öö jooksul olid tema riiete ning juuste külge takerdunud või kinni jäätunud viirpuuraod, leedrioksad, luuderohuväädid, puuvõõrikujupid ja tuulepesad.
- Susanna Clarke, "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007, lk 251