Botaanika

Basilius Besler, tahvel hüatsindi ja linnupiimaga teosest "Hortus Eystettensis" (1640).

Proosa

• Eesti keele kirjeldamiseks tuleks üldse kasutusele võtta rohkem botaanilist terminoloogiat. See aitaks meie vana keelepõhja paremini siduda floristilise ja animistliku mõtteviisiga. Keel peaks õitsema juba grammatikaõpikus. Grammatika ja geneetika on sarnased ühe tunnuse poolest: need on maailma kõige huvitavamad nähtused, mis on vangistatud maailma kõige igavamatesse õpikutesse.
  • Valdur Mikita, "Eesti keele lummuse päev" Sirp, 13. märts 2014

• Botaanika ajaloost on teada mitmeid juhtumeid, kus taime leiukoha hävitasid botaanikud ise. Meie flooras on tuntuim kadunud taim leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), kelle viimased isendid koguti 1901. aastal Saaremaalt. Seda on kasutatud ka ettekäändena herbariseerimise kui sellise vastu üldse.
  • Toomas Kukk, "Eesti vähetuntud taimed", 2019