Karl Martin Sinijärv

Karl Martin Sinijärv (sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas) on eesti ajakirjanik ja luuletaja.

Karl Martin Sinijärv esinemas üritusel "teater/keel" Eesti Draamateatri maalisaalis 2014. aastal

Luule

Just sellisel heinamaal peamegi tigu,
kes suurem kui talu ning kärmem kui tramm.
Ja võpsikus pingutab jugapuust vibu
kuldtärniga nooruke turvamees Tamm.

• "Teoinimese jaaniõhtu" (2000), luulekogus "Krümitor0671", 2011

• "Kui see peab olema spargel, siis küll kõige puisemat sorti," ütles Fridolf.

Üsna täpselt tabas eesti köögi põhitõdesid too va rootsi madrus.

• "Silm ja kulm", luulekogus "Krümitor", 2011 (viide Astrid Lindgreni raamatule "Pipi läheb laevale")

Intervjuud

Karl Martin Sinijärv 2022. aastal

• Ma usun, et tegelikult võiks eestikeelne kirjavara tulevikus kõigile tasuta kättesaadav olla. Nood, kes ei loe ja lollid on, maksavad kinni teiste tarkusetee. Selleks meil riik on, milleks muuks.
  • Karl Martin Sinijärv, intervjuu: "Intervjuu Karl Martin Sinijärvega. Enne oli üks ulgumine ja hammaste kiristamine" ERR kultuur, 24. juuni 2021

Artiklid

• Kui loen, et eestlane kulutab keskeltläbi neli ja pool tundi päevas telekavahtimisele, haarab mu käsi sulepea järele, et signeerida ettepanek maksuametile telekamaksu kehtestamise asjus. Niivõrd ebaproduktiivne tegevus nagu telekavahtimine lausa karjub maksustamise järele.
  • "Karl Martin Sinijärv: tarbetust turust ja turuta tarbest" ERR, 30. jaanuar 2012

• Ei tunne ma kaasa taimesööjate toidupirtsutamisele ega ole minust suuremat asja kondiitrit. Seda vahvam näha, kuidas asjatundjad asjaarmastajat rajale viia võtavad.
• [K]una taimsete roogade väljamõtlemine nõuab pisut suuremat pingutust kui kohe kõike kasutades kokkamine, siis on head taimekokaraamatud enamasti jupp maad intrigeerivamad. Ning soovi korral saab ju neid huvitavaid juhiseid alati mõne loomse komponendiga lihtkombel täiendada.
• Muidugi võib öelda, et taim on eeskätt toidu toit ja nõnda on siingi päris jubedust tekitavaid retsepte, näiteks kaerahelbeputru inimtoiduks tunnistama ei paindu mu meel vist eales.
• Olga Kaju "Kondiitrikunst Sinu köögis" sobib ideaalselt inimestele, kes hindavad selgust, täpsust ja korrektsust. Ega kondiitrimaailmas teistmoodi saagi. Kondiitrid olid molekulaargastronoomid ju mitu sajandit enne molekulaargastronoomia moodi tulekut. Lihtsatest algtõdedest ja põhiteadmistest alustades jõutakse ikka päris keerukate imevigurite juurde.

Mina ausalt öeldes vannun sellele raamatule alla, mulle meeldib sihuke "näpuotsaga seda ja tunde järgi toda, särinal üle kuuma panni ja kamaluga miskit, mis just pähe tuli" tüüpi kokkamine. Kondiiter nõnda käituda ei saa, muidu on tulemuseks kõrbenud ahi ja toatäis tossu.

• Lugesin ja ohkasin, nähes, et croissant'i tegemine käib mulle selgelt üle jõu. Aga kuskohast saada head croissant'i? Eestis? Peab vist ikka ette võtma...
• Ma ei taha üldsegi tõmmata mingeid karme rajajooni n-ö tõsiajaloolaslike uurimuste ja rohkemate kui erialainimesteni jõuda soovivate teoste vahele. On esimestegi seas ohtralt end akadeemilise viiteräga taha peitvat tühjust ning on teiste hulgas omajagu värsket vaadet ning päris kindlasti toda kütkestavust, mis nakatab nii mõnegi tulevase pärisajaloolase. Ja et uusi tõsiasju ilmneb samuti kogu aeg, siis ei jää arukal asjatundjalgi üle muud kui seniseid seisukohti aeg-ajalt rõõmsal meelel ümber hinnata. Oskus kohaneda ja uut pilti luua hakkab vaikselt astuma pentsiku dogmaatika asemele.
• Eks sedasama sai ka Adolf Hitler Jossif Stalini abil peatselt ise tunda – põrunud kunstnik jääb kutselisele kriminaalile kakluses lõpuks alla, isegi kui kummaline andekus alguses edu on toonud.
  • Karl Martin Sinijärv, "Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini", ERR, 25.12.2021

• Nood raamatud on väga hea lugemisvara nii paadunud krimivikusõbrale kui seebikahullule. Kumbki saab heita pilgu teise inimese maailma. Saab ka õppetunni, kui vaja. Mis põhiline, kummastki tuleb välja inimeste üheskoos elamise põhireegel: ära topi oma nina teise inimese asjadesse. Jah: ära tee seda. Kui teed, süüdista iseennast. Ei või usaldada mitte kedagi, kes on vaadanud minu või sinu telefoni sisse ilma küsimata, avanud mõne teisele adresseeritud kirja jne jne. Kui tegid, siis… See rong on läinud. Võib tulla uus rong, aga ei pruugi. Ma ei ole ühtki võõrast värki vaadanud. See on piir. Punane joon. Igal meist on mitu elu – tööelu, abielu, eraelu, argielu… Need ei saa iiales täiesti kattuda. Oldagu õnnelikud ses kattumuses, jäetagu vabadus muuks. Muidu ei toimi.

Nende raamatute mõte ongi selles: taju piiri ja tea joont. Ära nori muhku. Ja kui keegi on su nimega kirja avanud või vaadanud su telefoni sisse, siis tea, et tasub tasakesi ära minema hakata. Või pauguga. Nii on.

• Karl Martin Sinijärv, "Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: midagi nii krimivikusõbrale kui ka seebikahullule", ERR, 13.05.2022

• Summa ei sõltu liidetavate järjekorrast, taoti meile pähe jo varases kooliastmes. Aritmeetikas ehk võibki see nõnda olla. Keemias läheb keerulisemaks – sõltub ikka vägagi, mille sisse mida kallata – no et kas pauk tuleb või ei. Kirjanduses sõltub summa alati, üksnes ja ainult liidetavate järjekorrast. Kirjamärke on kindlaksmääratud hulk ning nende kombineerimine ongi kogu mäng. Paarikümne klotsi mõtestet järjestus annab edasi kõik, mida vaja. Ja terve, et mitte öelda haige hulga värki, mida kellelegi vaja pole, lisaks.
• Mõnikord on see see arbuus, kes ilmub mu unedesse hommiku eel, äratab varakult ja dikteerib ilmutuslikult, mida peaks tänaseks roaks valmistama (viimati dikteeris suhkruta vahustet koore ja kohupiima segu, mida kästi maitsestada peedi ja mädarõikaga, ohtra tilli ja värske küüslauguga ning pakkuda kuuma keedukartuli ja külma kergsoolakurgi ja soolaheeringaga).
• Maailma asju – seda kirjatükkigi siin – me alati muuta ei saa. Küll aga suhtumist nendesse.
  • Karl Martin Sinijärv, "Sinijärve raamatusoovitused: luulest esseistikani", ERR, 18.08.2023