Proosa muuda

Luule muuda

Ürgema vaatab oma kolmanda silmaga
maapõue.
Maa all, just kaevukohas, on ristuvad allikad.
Ürgema viskab pilgu labakute kindakirjale.
Samad märgid siingi.
Muistseid loitsusõnu
oskab Ürgema lugeda nii siit kui sealt.

  • Lea Mändmets, "*Ürgema võtab kaelkoogud...", rmt: "Mullumuiste", 2017, lk 11


Väljatõmmatud tarkusehambad
hambaarsti sahtlis
idanevad ju -
neid saab istutada,
ja sirgub puu,
millelt nopitakse silmahammas,
mis kord fantastilise hinna eest
mulle suhu tagasi monteeritakse.
Sel hetkel saan kõige kaunimaks,
kui pilgutan kolmandat silma
endale
peeglist vastu
müstilise naeruga.

  • Liepa Rūce, "*Sihiga ja sihita nahale...", rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 191