Istutamine

Henrik Nordenberg, "Naine akna juures"

PiibelRedigeeri

  • Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.
  • Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid;
5 ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid.


ProosaRedigeeri

  • Andres ei saand surnud Jussist jagu, sest mina mäletasin teda. Andres istutas kuuse asemele pihlaka, aga mina mäletasin, mäletan tänapäevani, et enne kasvas seal suur kuusk ja sel oli hea jäme ja pikk oks, mis nii kõrgel, et paras nööri üle visata. Andres põletas kiva lõhkudes kuuse ära, aga mina mäletan, et seal ja seal seisid toa taga enne suured kivid, mis läksid lõhki selle kuuse tulest, poodud Jussi kuuse tulest.


  • Niisiis on aednik aprillikuus inimene, kes käib, närbuv istik näpus kakskümmend korda oma aia läbi, otsides jalatäit maad, kus veel midagi ei kasva. "Ei, siia ei lähe," toriseb ta tasa, "siin on neetud krüsanteemid; siin aga lämmataks floks ta ära, seal jälle tõrvalill, tont teda võtku! Hm, siia on roninud kellukad, seal, selle kirikakra kõrval pole samuti ruumi - kuhu ma küll panen? oot-oot, siia! - Ei, siin on juba käoking; või siia - kuid siin on maranad. Sinna sobiks küll, aga see koht on tradeskantsiaid täis; aga sinna - mis mul sinna on pandud? Seda tahaksin ma hea meelega teada. Ahaa, siin ongi tsipake ruumi; oota, taimeke, kohe panen su paika. Näed, nii, ja kasva siin issanda rahus."
Kuid kahe päeva pärast märkab aednik, et on teise istutanud otse tõusvate punaste kuningakeppide vahele.


  • Vanim, see, kes oli saanud poisikesena labidavarrega vopsu kubemesse, kasvas küll pikaks ning sihvakaks ja paistis mitmeti sinu enese noorpõlvepildiga sarnanevat. Heledavõitu juuksedki olid tal nagu sul enesel ja mitmeti lahtine mõistus, aga ometi ei osanud sa teda Tollimäe peremehena kujutleda. Midagi liiga õrna oli temas, tema välimuses ja tema hinges. Ei puutunud ta lehma vitsaga ega löönud kassi jalaga, ei kraagelnud külapoistega ega hakanud koduski õigust nõudma. Nagu mõni tütarlaps armastas ta lilli: neid istutas ta maja ette ja maja taha, neid ta kastis ja kaitses, kobestas nende mulda, korjas ja kuivatas seemneid ja oli õhevil, kui kuskilt mõne uue lilletaime leidis.
    • Veera Saar, "Surnuist ei räägita..." lühiproosakogust "Isa niinepuu", 1977, lk 57


Aga kartulivao vahel tema oli. Tal oli täpselt kartulilehtede karva kleidike seljas, nii-öelda kaitsevärvi, sellepärast ta silma ei paistnudki. Vaovahesse oli kogunenud kena loiguke vihmavett, tüdruk oli põlvili maas ja latsutas kahe peoga vastu armsalt lirtsuvat vedelat pori.
"Näe, kui ilus," näitas ta meile kahte kummikut, mis võisid alguses olla kollased, nüüd aga seisid ääreni nätsket pori täis ja kummalgi lilla kartuliõiekobar keskele ehteks torgatud.
"Karin istutas lilli," kuulutas Karin.
"Tõesti väga ilus ja maitsekas," arvas vanaema ja oigas, küllap vaimustusest. "Viime lilled ka koju."
  • Asta Kass, "Pahupidi puhkus", 2. trükk, Tallinn: Tiritamm, 2006, lk 64


  • [Daniel:] Kui Iisrael 1948. aastal loodi, rajasid süürlased siia vägeva kaitseliini koos maa-aluste kindlustustega. Juudi resident Süüria valitsuses pani ette iga maa-aluse kindlustuse juurde istutada puu, et sõdurid saaksid ennast kuumuse eest varjata. Pealegi ei saa puude all olevat inimest õhust märgata. Ettepanekut peeti mõistlikuks, puud pandi kasvama. Golani mäed asuvad strateegilisel kõrgusel, siit saab sihtida kogu Põhja-Galilead. Siia paigutati Süüria raketid. Kuuepäevase sõja ajal hävitasid iisraellased nad õhust kümne minuti jooksul. Juudid teadsid, et iga salajase baasi kohal on puudesalu. Puud jõudsid kahekümne aastaga kõrgeks kasvada ja tähistasid sihtmärki. Resident saadi kätte ja hukati Damaskuse väljakul. Tema nimi oli Eli Cohen. Juudid tegid kõik, et ta välja osta või vahetada, kuid Süüria oli paindumatu. Sedasorti lood on tavaliselt turistidele palju põnevamad kui andmed piibli ajaloost ja usundiloost. (lk 197)
    • Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013


  • Tehniliselt kasvab taim ise, kuid sarnaselt makramee ja õmblemisega pakub ta käelist tegevust neile, keda vaevab moodsas ühiskonnas liigne jõudeolek. Saad oma rohelisi kaaslasi ümber istutada, lillepotte tuunida, istikuid tekitada, teha räimerümpadest väetist ja postitada kõvasti-kõvasti instapilte teemaviitega #urbangardening. Mis on aga kõige tähtsam: saad teiste toataimeentusiastidega Facebookis jaurata ja vaielda, kuidas ikkagi õige aaloe peab kasvama, nimetada oma korteris pesitsevaid klorofülli tootvaid eluvorme "beebideks" ja otsida koos uusi taimetäide hävitusmeetodeid.