Väsimus oli hele ja sakiline. See nirises mööda teda alla nagu vihm ja hajutas oma vaikse kohinaga tema mõtted. Ta ei teadnud, kui palju ta möödunud ööl maganud oli.
Dream mängis peenikese valge juhtmega ja ta ise istus poolröötsakil köögisaare ääres ning vaatas beebiajakirja või aknast välja. Ta hakkas lugema ainsat artiklit, mis tal veel lugemata oli, intervjuud ühe saatejuhiga tolle sünnitusjärgsest depressioonist. Lugedes suitsetas ta sigaretti ja pähe kogunes ebameeldiv tühjus. (lk 18)
