Palk (metsandus)

Albert Edelfelt, "Poisid palgil" (1884)

Alvar Cawén, "Palgiparvetajad" (1934)

Piibel

• Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?

4 Või kuidas sa võid oma vennale öelda: "Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!" ja ennäe, sul endal on silmas palk?

5 Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!

• Matteuse evangeelium 7:3-5

Proosa

• Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab pakast ja põuda, tasandab tuisku ja tormi, õgvendab õhku tolmust ja haisust ning kaitseb ja kaunistab koda. Mets annab lilleilu ja linnulaulu, marja-, seene- ja jahisaagi, toasooja ja tare sõrestiku. Nende elu olekut võimaldavate sotsiaalsete ja ökoloogiliste väärtuste kõrval on üha kasvanud metsal ka puiduvaru suur majanduslik väärtus, mistõttu metsa raiutakse rohkem kui toasoojaks ja seinapalgiks. Ja me kõik märkame, ja peame taluma, et kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad.
• Nüüd soovitakse raiemahtusid kindlustada, alandades otsakorral olevate kuusikute raievanust, nagu kavandab Keskkonnaministeeriumis kooskõlastatud uus metsaseadus. Sellele on vastu paljud kultuuritegelased ja looduse sõbrad ning kaitsjad, isegi paljud linnainimesed. Tegelikult peaksid vastu olema just metsatöösturid, kes vajavad palki, mitte paberipuud ja teibaid.
  • Toomas Frey, "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde", Maaleht, 3. veebruar 2017

Vanasõnad

• Ega pajust palki saa.
• Väänä vitsa võsult, ära mine palgilt väänama!
• Ühe hoobiga puu ei lange ega ühest palgist hoonet ehitata.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

• Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll.
  • Eesti vanasõna