Palavus

(Ümber suunatud leheküljelt Kuumus)
Florine Stettheimer, "Kuumus" (1919)

ProosaRedigeeri

  • Ilm oli tuulevaikne. Tuuleveskite kontuurid joonistusid teravalt vastu taevast, nende tiivad olid täiesti liikumatud, kuigi õhk vankrikuuri, hobuseriistade sara ja sepikoja katuste all värises kuumusest. Kivid tasandikul kiiskasid heledas valguses ja kumasid nii, et tundus, nagu keerutaksid nad omavahel tantsu. (lk 6)
    • K. S. Prichard, "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968


  • Vimes ohkas. "Kas on veel midagi?"
"Vaikne nagu haud, härra komandör," vastas päkapikk ja pistis pea ukse vahelt sisse. "See on selle kuumuse pärast, härra komandör, praegu on liiga palav, et kakelda, ja kõik on liiga kleepuv, et varastada. Kas pole imeline, härra komandör?"


  • Kuna tuleb lennata läbi ajavööndite, mis venitab meie Eestist teel oldud päeva kui kummi, oleme lämbesse ja pimedasse Rio de Janeiro õhtusse jõudes üsna oimetud. Mitte põhjuseta ei jaura paljude reisikirjade algused sellest, kuis väsimus ja niiske kuumus lennujaamast väljas rännumehed jalust löövad. Hingetõmbeaega ei anta aga sekundikski, sest nagu lõunamaades ikka - kui sa ei asu ise korraldama, siis teevad väikesed tumedad mutukad seda sinu eest. (lk 25)


  • Puud ja põõsad on siiski esimene tõhus meede parema keskkonna loomiseks. Ka muidu autot kummardavad ja laiu teid-magistraale kiitvad linlased hindavad kuumal päeval rohelust. Kaubanduskeskuse parklas täituvad palaval ajal kõige kiiremini just vähesed puualused kohad.