Kaup

Proosa

• Tõde ja tarkus ei ole sellised kaubad, mille peale saab monopoli võtta või mille käivet annab lubatähtede, dekreetide ja sundnormide abil korraldada.
  • John Milton, "Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks", tlk Henno Rajandi, Loomingu Raamatukogu 36/1987, lk 28

• Vaevalt on maailmas kummalisemat kaupa kui raamatud. Neid trükivad inimesed, kes neist aru ei saa, müüvad inimesed, kes neist aru ei saa, köidavad, arvustavad ja loevad inimesed, kes neist aru ei. saa, ja neid isegi kirjutavad inimesed, kes neist aru ei saa.
  • Georg Christoph Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972, lk 20

• Igas arukas kaubatehingus määrab kauba hinna ostja vajaduste tähtsus ja pakilisus.
  • Mika Waltari, "Mikael Hakim", tlk Kaire Puumets, 1991

• Moraal on kokkulepe või siis otsekohe kinnimakstav kaup.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. LR 48/1977, lk 23

• [Rurisk:] "Öelge kuningas Shrewdile järgmist. Meie rahvaarv kasvab, kuid meie käsutuses olev haritav maa on piiratud. Metsloomad suudavad elus hoida vaid teatud arvu inimesi. Saabub aeg, mil maa peab avama ennast kaubandusele, eriti nii kivine ja mägine maa, nagu on seda minu oma. Te olete võib-olla kuulnud, et Jhaampe tavade kohaselt on valitseja oma rahva teener? Mina teenin neid järgmisel kombel. Ma panen oma armastatud õe mehele lootuses võita oma rahvale teravilja, kaubateid ja madalmaade kaupu ning karjatamisõigusi aasta külmal perioodil, kui meie karjamaid katab lumi. Selle vastu olen ma valmis andma teile lisaks ka palke, võimsaid pikki palke, mida Verity oma sõjalaevade ehitamiseks vajab. Meie mägedes kasvavad valged tammepuud, millesarnaseid te pole kunagi näinud. Minu isa poleks sellega nõus. Tema suhtub elavate puude lõikamisse vanamoodsalt. Ja nagu Regalgi, peab ta teie rannikut kohustuseks, teie ookeani suureks tõkkeks. Aga mina näen seda nagu teie isa – laia, kõikidesse suundadesse kulgeva teena ja teie rannik on juurdepääs sellele. Ning ma ei näe midagi halba selles, kui kasutatakse iga-aastastes üleujutustes ja tormides langenud puid." (lk 436–437)
  • Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000

• Taskust rahakotti koukides silmitsen vitriini. Tavaline toiduputka kaubavalik: sigaretid Rodina ja paberossid Rossija, rukkiviin ja nisuviin, must ja valge leib, kommid Mesikäpp ja Jääkaru, õuna- ja ploomipovidlo, või ja päevalilleõli, kondiga ja kondita liha, täispiim ja lahja piim, kana- ja vutimunad, keedu- ja suitsuvorst, kirsi- ja pirnikompott ning viimaks Vene juust.

[...] Putkas on kõik korras, aint ühte ma ei taipa – miks kõiki kaupu on paarisarv nagu Noa laevas, kuid juustu ainult üks – Vene?

• Vladimir Sorokin, "Opritšniku päev" (2006), tlk Aila Tomingas, Argo, 2009, lk 85–86

• Eesti kaubamärk on praegu maalähedus ja vaikne nokitsemine. Meie käsitöölised on õigel teel: nende kaup on lihtne, arusaadav ja mõistliku hinnaga. [---] Eesti metsadesse rajavad kodud tublid omaette tegutsejad: seebikeetjad, lambakasvatajad, käsitööesemete valmistajad. Inimesed, kes on tüdinud suurlinnade ületootmisest ja tarbimisest.
  • Anu Hint, kirjad: Anne Metsis, "Anu Hint, maksimalistist minimalistiks", Eesti Naine, 01.11.2010

• Kui ma [nõukogude ajal] alustasin, valitses tohutu ressursside puudus, saada polnud peaaegu mitte midagi. Olid küll kataloogid, kust said kaupa tellida, aga kohale jõudsid hoopis kraadiklaasid ja puhvaikad. Seda, mida sa tegelikult tahtsid, sa ei saanud.
  • Ülo Niinemets, rmt: Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019, lk 126

• Kaneel, pipar, köömen, aniis, koriander, safran, sumahh, kassia... Ei, maitseaineid ei kasutata ainuüksi söögitegemiseks. Need on ka arstirohud, iluravivahendid, mürgid, samuti lõhnad ja mälestused kaugetest maadest, mida vaid vähesed on oma silmaga näinud. Enne poelettidele jõudmist käib kaneelipulk või ingverijuur läbi paljudest kätest, rändab muula või kaameli seljas pikkades karavanides, ületab ookeani, kuni jõuab Euroopa sadamatesse. Loomulikult tõuseb iga vahepeatusega kauba hind.
  • Stefania Auci, "Sitsiilia lõvid: Floriote perekonna saaga", tlk Cathy Laanela, 2021, lk 33

• Kõik meie ümber ja sees on ajaline, aeg loob ka hinnanguid ja väärtusi. Aeg annab hinnangu esemetele, ka kunstiteostele. Aeg muudab endised ihaldusobjektid prügiks. Viimane protsess on muutunud järjest kiiremaks, toodetud uute kaupade kasutusaeg võib jääda ka väga lühikeseks või puududa sootuks.
  • Erki Kasemets, intervjuu: Peep Ehasalu, "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka", ERR, 30.09.2021

Luule

Siin ostavad ja teevad müügilepinguid
kõik marodöörid üle Tartu linna,
siin määravad nad kindlaks hinna,
sest rahvas vajab riiet, suhkrut, jahu, puid,
veel mädand heeringaid ja kaupu muid.

• August Alle, "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 36-44

Kaupa tunned kirjust sildist,
iseennast peegelpildist.

• Joel Sang, "Peeglilaul". Kogust "Loomariik". Tallinn: Vagabund, 1991, lk 14