Küüned

(Ümber suunatud leheküljelt Küüs)
  • Siiani oleme põhiliselt vaadelnud sümpaatilise maagia seda haru, mida võib nimetada homöopaatiliseks ehk jäljendavaks. Nägime, et selle juhtivaks põhimõtteks on "sarnane tekitab sarnast" ehk teisisõnu, tagajärg meenutab põhjust. Sümpaatilise maagia teine suur haru, mille ma nimetasin kokkupuutemaagiaks, lähtub arvamusest, et kunagi omavahel kontaktis olnud asjad jäävad ka edaspidi paratamatult sümpaatilisse suhtesse, nii et mis ka ei juhtuks ühega, mõjutab see samamoodi teist. Seega on nii kokkupuute- kui homöopaatilise maagia loogiliseks aluseks ideede väär seostamine; selle füüsiliseks aluseks, kui millestki niisugusest saab üldse rääkida, on, nagu homöopaatiliselgi maagial, teatav aineline meedium - nagu eeter füüsikas - millest arvatakse, et see ühendab eemalasetsevaid objekte ning kannab mõjutusi ühelt teisele. Kokkupuutemaagia tuntuim näide on maagiline sümpaatia, mida arvatakse esinevat inimese enda ja tema keha küljest eemaldatud osade, näiteks äralõigatud juuste või küünte vahel; usutakse, et isik, kelle kätte satuvad inimese juuksed või küüned, võib nende abil teda omatahtsi mõjutada ükskõik kui kaugelt. See ebausk on levinud üle kogu maailma [---].
  • Jõumeestest on Toomingas endale kivi jala peale kukkuda lasknud, ta istub nüüd sama kivi peal ja siputab jalga. Kui saabas maha tõmmatakse, tuleb nartsude seest sinine suurvarvas nähtavale. Küüne all on veri. See küüs läheb nüüd muidugi maha nagu vähja koor, ja enne läheb mitu nädalat mööda, kui varba peremees uue küünega uhkustada võib. Kellelgi on ühekorra niisugune juhtumine olnud: löönud joostes varba vastu kivi ära... seitse nädalat võtnud aega, kuni...
    • Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 235


VanasõnadRedigeeri

  • Igaühel kasvavad küüned enese (omale) poole.
  • Kelle küüned külmetavad, küll see kindad kätte võtab.
  • Mine kulli küüsist saaki kiskuma.
  • Oleks põrsal küüned, ta läheks puu otsa (ahju peale).
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929