James Frazer

šoti antropoloog ja folklorist

Sir James George Frazer (1. jaanuar 1854, Glasgow, Suurbritannia – 7. mai 1941, Cambridge, Suurbritannia) oli šoti sotsiaalantropoloog ja folklorist, kes on tuntud võrdleva mütoloogia ja religiooni uurijana ning ühena moodsa antropoloogia rajajaist. Tema peateos "Kuldne oks" ("The Golden Bough") ilmus algselt 1890, selle kolmas väljaanne kaheteistkümnes köites 1906–1915 ja 1922 ka lühendatud variandina. "Kuldne oks" sisaldab rikkalikult etnograafilist ja mütoloogilist materjali paljude rahvaste uskumustest ja kommetest (viljakusriitused, inimohverdused, sureva jumala müüt), on tugevalt mõjutanud teaduse arengut ning ka 20. sajandi kirjandust (D. H. Lawrence, Ezra Pound, T. S. Eliot jt).

James George Frazer.

Eesti keeles ilmus "Kuldne oks. Uurimus maagiast ja religioonist" 2001. aastal sarjas Avatud Eesti raamat Triinu Paki tõlkes ja järelsõnaga.

"Kuldne oks"Redigeeri

  • Siiani oleme põhiliselt vaadelnud sümpaatilise maagia seda haru, mida võib nimetada homöopaatiliseks ehk jäljendavaks. Nägime, et selle juhtivaks põhimõtteks on "sarnane tekitab sarnast" ehk teisisõnu, tagajärg meenutab põhjust. Sümpaatilise maagia teine suur haru, mille ma nimetasin kokkupuutemaagiaks, lähtub arvamusest, et kunagi omavahel kontaktis olnud asjad jäävad ka edaspidi paratamatult sümpaatilisse suhtesse, nii et mis ka ei juhtuks ühega, mõjutab see samamoodi teist. Seega on nii kokkupuute- kui homöopaatilise maagia loogiliseks aluseks ideede väär seostamine; selle füüsiliseks aluseks, kui millestki niisugusest saab üldse rääkida, on, nagu homöopaatiliselgi maagial, teatav aineline meedium - nagu eeter füüsikas - millest arvatakse, et see ühendab eemalasetsevaid objekte ning kannab mõjutusi ühelt teisele. Kokkupuutemaagia tuntuim näide on maagiline sümpaatia, mida arvatakse esinevat inimese enda ja tema keha küljest eemaldatud osade, näiteks äralõigatud juuste või küünte vahel; usutakse, et isik, kelle kätte satuvad inimese juuksed või küüned, võib nende abil teda omatahtsi mõjutada ükskõik kui kaugelt. See ebausk on levinud üle kogu maailma [---].
    • Esimene raamat "Metsakuningas", lk 45

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel