Loits

Proosa

• Vanades lauludes, mida Tormis uuris ja mille kaudu maailma avastas, olid sees sadade ja sadade aastatega ladestunud koodid. Elurituaalides, mida need laulud sageli kehastasid, oli mudel inimese põhilisteks toiminguteks, et elus hakkama saada; loitsudes ja ütlemistes võis tabada kirjeldust, kuidas inimene püüdis keskkonda oma väetil kombel mõjutada või selle vägevusega leppida. Keskkonnast sõltus tema elu sellel planeedil - keskkond juhtis teda ning korraldas tema elu, mitte vastupidi.
  • Immo Mihkelson, "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16

• [Vingerjas:] "Isa luu, enda teadmata antud, sa annad uue elu oma pojale! [---]

Teenri liha – vabal tahtel antud – sa elustad oma isanda. [---]

Vaenlase veri… vägisi võetud… sa… äratad ellu oma vastase." (Voldemorti elustamise loits, 32. ptk, "Liha, veri ja luu")

• J. K. Rowling, "Harry Potter ja tulepeeker", tlk Krista Kaer ja Kaisa Kaer, Tallinn: Varrak, 2000, lk 551-552

Luule

Talvise närvetusvoo
meis katkestab vürstlik ristik.
Naeru, me loitsu eest soo
poole põgeneb rästik.

• Paul-Eerik Rummo, "Aas" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 181

Ürgema vaatab oma kolmanda silmaga
maapõue.
Maa all, just kaevukohas, on ristuvad allikad.
Ürgema viskab pilgu labakute kindakirjale.
Samad märgid siingi.
Muistseid loitsusõnu
oskab Ürgema lugeda nii siit kui sealt.

• Lea Mändmets, "*Ürgema võtab kaelkoogud...", rmt: "Mullumuiste", 2017, lk 11