Arutelu:Arnold Matteus

Kas pole siiski parem siin paigutada tsitaadid temaatiliste pealkirjade alla nagu alustuseks tegin? Pealkirju endid võib ju muuta, kui on parem idee nende jaotusest -- aga praegu jäävad need kaks viimast tsitaati väga segaseks. Või mis selle muudatuse mõte praegu oli, Ehitaja? --Märt Põder (arutelu) 18. mai 2021, kell 21:07 (EEST)

Meil on väikestviisi oma süsteem juba välja kujunenud, aitäh. Vaata ringi ja tutvu. Päevapoliitiliste diskussioonide kaupa lahterdamist me üldiselt aluseks pole võtnud, nii nagu ei ole ka erablogid üldjuhul aktsepteeritavad allikad, nagu sa teaksid, kui oleksid Vikipeedia tegevusega lähemalt tuttav. Aga kui sul on viitsimist tsitaate filmidest välja otsida, siis korralik viide filmile formaadis tund:minut(:sekund) kuluks ära küll - rääkimata muidugi üldse korralikust viitamisest (autor, teos, allikas, daatum) pelga lingipoetamise asemel, just nagu oleks linnuke üle lennates sirtsutanud. Aga ei ole hullu, harjutad natuke ja küll see viitamine ka selgeks saab. Aa, ja isikuartiklitesse järjestusmalli lisamine samuti. --Ehitaja (arutelu) 18. mai 2021, kell 22:59 (EEST)

Proovisin sest sodist nüüd päästa, mis päästa annab, aga pilt on üsna nutune. Kolmest viitest üks on Postimehe lugejakirjale. Lugejakirjade rubriik ei ole mingi tsitaatide täpsust tagav kvaliteetallikas, kui ei tsiteerita kirja autorit ennast ning kirjutaja ei ole lisanud kontrollitavat viidet. Teine viide on Hallas-Murula tekstile, kus on küll öeldud, et Matteus olevat midagi niisugust väitnud 1938. aastal, aga kus ja millal, püüa tuult väljal. No Hallas-Murula on vähemalt tõsiseltvõetav autor, jäägu see esialgu tema südametunnistuse peale, ehkki pikemas perspektiivis tuleb seda siiski probleemseks viiteks pidada. Ja kolmas on filmi piraatkoopiale Youtube'is, linkides täiesti suvalisse kohta, mille ees ega järel paari minuti ulatuses sellist tsitaati ei ole. Piraatkoopiatele linkimine on väga ebapraktiline, kuna nende puhul ei ole mingit garantiid, et link veel kuu aja pärast töötab, rääkimata aastast. Aga linkida filmi sisse suvalisse kohta, ehkki saaks linida täpselt, on tõesti üsna nüri. Mul ei ole praegu aega kogu filmi läbi vaadata, et kontrollida, kas niisugune tsitaat seal üldse on ja mis on selle tegelik kontekst - näiteks Murula kaudu tsiteeritu käis, kui Murula järgi otsustada, hoopis sõjaeelse Eesti ehituspoliitikate kohta ja haakub mitte parkide puutumatusega, mille külge seda mõni abitu demagoog võiks üritada haakida, vaid Mattheuse vastumeelsusega toonaste puitagulite suhtes (mäletatavasti tegi ta korduvalt ettepanekuid lammutada Supilinn ja Karlova kehvemad osad). Nii et filmitsitaadi tõstan senikauaks siia arutelulehele, kuni selle olemasolu saab kontrollitud ja täpne asukoht tuvastatud, lugejakiri aga läheb ilusasti prügikasti. No ei käi see asi nii, et kui sulle tuleb pähe mingi isiklik agenda, siis selle edendamiseks kallad vikiprojektidesse madalakvaliteedilist sodi. Kui tahad edendada agendat, peab lisatav sisu olema eriti kvaliteetne ja kontrollitud, sodimine kahandab nii su agenda usutavust kui ka su enda tõsiseltvõetavust vikiprojektide kaastöölisena (või mis iganes sellest veel säilinud on). --Ehitaja (arutelu) 18. mai 2021, kell 23:28 (EEST)

Kontrollimata väljavõte:

• See loodi taastamise korras projektita, pandi puukesed kasvama, aga nüüd on siia kasvanud terve park. Looduskaitseliselt võib olla õigus, et tuleb siia neid puid võimalikult jätta.
  • Arnold Matteus filmis "Arnold Matteus: Arhitekti mälestusi 1981-2007" (Ike Volkov, Andres Sööt, Jaak Elling, Eesti Reklaamfilm, 1981, digiteeritud 2007), Youtube/Andres Rootsi, lingitud ekslikult 29:35

Miks räägid filmidest? Minu blogipostitus oli Postimehes avaldatud ja toimetuse kontrolli läbinud artikkel, see on seal viidatud, viide blogile väldib lihtsalt maksumüüri. Postimehes avaldatud tsitaadid pole tänapäeval enam piisavad? Paljud tsitaadid ajaloost on inimeste räägitud lugudest ja mälestustest, kui nad on avaldatud, arhiivi talletatud, siis on järelikult põhjust allikaid usaldada -- loomulikult tuues ära allika. Oled sa kindel, et sa ei pinguta üle -- eemaldad kaks juba Postimehe eelkontrolli läbinud ja korrektselt viidatud tsitaati isikliku kahtluse alusel? Mulle meeldisid need tsitaadid ja tõin need ära. Kas sellega on midagi valesti? Madalakvaliteedine misasi? --Märt Põder (arutelu) 19. mai 2021, kell 00:04 (EEST)

Filmidest räägin sellepärast, et ühe tsitaadi taga linkisid sa oma võitlusblogis filmi. Kui see filmist ei pärinenud, sel juhul ma ei tea, kust sa selle võtsid. Kui sa kujutled, et Postimees kontrollib, kas lugejakirjades heietatud meenutustes või arvamusartiklites esitatud tsitaadid on korrektsed, siis on sul ajakirjandusest ikka üsna naiivsed kujutelmad. Muidugi on paljud tsitaadid liikvel suusõnalise folkloorina, nii näiteks on Oscar Wilde väidetavalt öelnud interneti kohta paljutki, aga neid "tsitaate" Vikitsitaatidesse ei panda. Tutvus allikakriitika ja viitamiste põhialustega tuleks kasuks, soovitan lugeda eesti ja inglise Vikipeedia ja Vikitsitaatide vastavaid juhendeid. --Ehitaja (arutelu) 19. mai 2021, kell 00:21 (EEST)

See on valeväide. Vikitsitaatidesse kuuluvad ka autoritele ekslikult omistatavad tsitaadid, sj just põhjusel, et oleks selge, et tegu on eksitusega, sj leiab neid ka meie väljaandes. Kui vikitsitaatide jaoks pole Eesti suurim päevaleht piisav allikas, et tsitaat ära tuua või lugeja/filmivaataja enda kogemus piisav, et teda inspireerinud tsitaat välja lõigata ja üles panna -- siis mul pole rohkem sõnu. --Märt Põder (arutelu) 19. mai 2021, kell 00:29 (EEST)

Alusetu kustutamine

Ma ei näe argumentatsiooni. Postimees pole allikas? --Märt Põder (arutelu) 19. mai 2021, kell 00:17 (EEST)