Arutelu:Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Õõh. Erakonnalehed on üks väga libe tee... --Ehitaja (arutelu) 12. märts 2021, kell 15:58 (EET)

Eks ma rohkematest siis ei tee :) Kruusamägi (arutelu) 12. märts 2021, kell 17:04 (EET)

Ma ei ole ise ka väga resoluutsel seisukohal, aga me võiks kaaluda poolt- ja vastuargumente ja mõelda, kas me saame sellistes asjades mingid poliitikad paika panna, mis ehk aitaks tulevasi probleeme ennetada. Nii et kui mingit tüüpi ebasoovitav sisu hakkab tekkima, siis on meil võimalik näidata näpuga reeglile. Tsitaatides on sisu eripära tõttu mõnes suhtes natuke teine olukord kui vikis. --Ehitaja (arutelu) 13. märts 2021, kell 14:23 (EET)

Ma ei usu, et seda peaks nii keeruliseks ajama. Eriti veel ennetavalt. Niigi oleks mõistlik nõuda/eeldada, et:

• arvaja peab olema tuntud isik (sest kuskil poe taga võib igaüks midagi arvata, kuid ega seda seepärast keegi veel reprodutseerima hakka);
• mõttelt sama materjali eri variatsioonides me ei kogu (asi peaks olema unikaalne ja kui mitu arvamist sarnanevad olulisel määral, siis jätta alles ainult tuntum/mõjukam).

Lisaks on niigi elementaarne, et iga selline asi peab olema viidatud ning samuti ei sobi allikaks alternatiivmeedia (kui see ei ole just algallikaks mingile kuulsale tsitaadile, mis pärast ka pärismeediasse jõudis). Sellisel kujul näib see kõik ülimalt sarnane Vikipeedia lähenemisele. Klassikalised tähelepanuväärsuse nõuded.

Kui nüüd tahta tõesti midagi selle teema keskset sisse tuua, siis loogiline oleks eeldada, et erakondade kirjeldamisel ignoreerime vaikimisi poliitikute sõnavõtte, kui ei ole mõjuvat põhjust vastupidiseks. Mida arvab mingi poliitik enda erakonnast või konkureerivast erakonnast võib ehk kuuluda tema enda tsitaadileheküljele, aga mitte mingi erakonna lehele. Oleks ju väga veider, kui poliitikud sel puhul neutraalsed oleksid. Kruusamägi (arutelu) 15. märts 2021, kell 22:05 (EET)

Noh, siin on mitu aga. Esiteks, iga tsitaat iseeneses ei peagi neutraalne olema. Teadlane ei ole kah teaduse ja muusik muusika suhtes neutraalne, küllap neil ikka mingi kallak on. Teiseks, võib küsida, kas iga arvaja, keda tsiteeritakse mingi teema juures, peab olema tingimata nii tuntud, et väärib omaette lehte - vahel ütleb midagi olulist või tabavat spetsialist või mingi sündmuse asjaosaline, kes väljaspool teemat eraldi kajastust pole saanud (Eestis on selline olukord eriti lihtne tekkima, nt suurest osast teadlastest pole eraldi kajastust just nimelt nende kohta, aga mingi probleemi või teema kommentaar mõnes artiklis võib olla igati asjalik). Kolmandaks, tsiteerimise mõttes võib allika usaldusväärsusele läheneda ka nii, et oluline on mitte niivõrd see, kas nt meediakanali enda seisukohad ja uuringud on faktiliselt usaldusväärsed, vaid see, kas nad tsiteerivad olulisi inimesi täpselt - kui Daily Mail kirjutab viirust külvavatest UFOdest, on meil kama, sest DMi ennast me ei tsiteeri, aga meie jaoks on peamine, kas me võime uskuda, et seal ära trükitud intervjuu vastab sellele, mida inimene ütles. Me ei viita ju üldjuhul faktidele (ainult kommentaarides, kui kellegi tsitaat tingimata konteksti vajab), vaid ütlustele, seega võiks rohkem toetuda ka inimeste sõnavõttudele nende sotsiaalmeediakanalites, samas kui Vikipeedia jaoks pole sotsmeedia suurem asi allikas (mulle ei meeldi sotsmeediatsitaadid hoopis sellepärast, et need ei kipu netis püsima, nii et neid hiljem kontrollida saaks - aga tõsi, sama häda on uudiseportaalide ja riigiasutuste veebidega ka ning me seepärast ei kuuluta ju Postimeest või keskkonnaministeeriumi veebi kõlbmatuks allikaks). Ka lehtede tasakaalustatus peab välja tulema mitte üksiktsitaatides, vaid pikema lehe korral tsitaatide üldises valikus. Märksõnavalik erineb Vikipeediast veelgi enam, suure osa vikiartiklite teemade kohta silmapaistvaid tsitaate võtta pole ja samas käivad paljud ütlused n-ö inimlike üldhuviteemade kohta, mis ei ole Vikipeedia fookus. Nii et Vikitsitaatides näib kõik Vikipeediale esmapilgul sarnane jah, kuid enamiku põhiprintsiipide konkreetsel rakendamisel on omad kohalikud nüansid.

Minu poolest võib ühe reeglina sinu pakutut rakendada küll. (Ehkki kohe on platsis küsimus, kas Pruuli pole poliitikast piisavalt läbi imbunud, et poliitikuks kvalifitseeruda, aga see selleks.) Võib-olla oleks praktiline hõigata see üldarutelus maha, et oleks natuke paremini fikseeritud. --Ehitaja (arutelu) 16. märts 2021, kell 16:10 (EET)

Ega ma eeldagi, et mittepoliitikud nüüd poliitteemadel need neutraalsuse etalonid on. :) Pigem seda, et "mida arvas antud erakonnast konkureeriva/sama erakonna poliitik" on suure tõenäosusega kasutu müra. Kriitika kriitika pärast/ kiitus kiituse tarbeks. Kui aga nt politoloog mingit erakonda iseloomustab, siis võib see omada isegi mingit püsiväärtust. Samuti ei lükkaks ma vaikimisi kõrvale erialaspetsialiste jt arvamusi (kes küll ka ise võivad olla olnud tegevad poliitikas). Nagu kirjutasid, siis tegelikult võib vahel igaüks midagi tabavat lausuda. Kui aga eesmärgiks on, et erakondade kohta käiv siin ainult mudaloopimiseks ei läheks, siis võib poliitikute väljaütlemiste kajastuse piiramine selles osas abiks olla.

DMi puhul ei saa me olla päris kindlad, et tsiteeritav tõele vastab nagu ei saa me kindlad olla nt mõne eriti objektiivse või uue uudisallika puhul. Seepärast on nende kasutamine ka probleemne. Või on meil tõesti põhjust uskuda, et nad käivad tsitaatidega palju hoolsamalt ümber kui faktidega?

Järjest rohkem on tõesti seda ütlemist sotsiaalmeedias, aga siingi tasuks mõelda selle äratoomisele ainult juhul, kui mõni ajakirjanduslik väljaanne on seda nii oluliseks pidanud, et sellest väljaütlemisest uudise üles pannud. Nii on ühelt poolt demonstreeritud, et see ütlemine kellelgi korda läks ja teiselt poolt on tagatud mingigi lootus, et seda saab pärast kontrollida.

Ega ega neil teemadel meil arvamused tegelt eriti lahkne. Ja mingid nüansid ning isiklikud eelistused jäävad alati. Kruusamägi (arutelu) 17. märts 2021, kell 10:48 (EET)

Nojah, ma lihtsalt pidin sisujuhendit kirjutades igasugu asjade kohta mõtlema, mis täpselt on sarnasus ja mis erinevus Vikipeediaga võrreldes, ja see tekitas hea hulga küsimusi, millest enamikule mul ei ole veel häid vastuseid - aga teisi tsitaadiprojekte läbi käies jäi mulje, et neil ei ole ka, väga vähesed on mingid poliitikad või põhimõtted läbi mõelnud ja teadlikud otsused langetanud, veel vähemad peavad neist kinni. Samas, algajatele juhendit koostades peaks endal mingi arusaam olema, mis läheb ja mis ei lähe mette. Ja Vikipeedias on tegelikult mõnes kohas näha, kus "ah, küll me need põhimõtted töö käigus vajaduse korral paika paneme"-usk on alt vedanud. Tahaks selliseid asju siin vältida, isegi kui ei tea veel täpselt, kuidas. --Ehitaja (arutelu) 17. märts 2021, kell 12:34 (EET)

Igasugu seaduste, reeglite jms on paratamatult see, et ennetavalt ei saa neid kunagi lõpuni paika. Isegi kui väga-väga püüaks. Lihtsalt ei ole võimalik. Selles osas olen ma üsna skeptiline, et mingeid spetsreegleid annab vähegi ennetavalt kokku komplekteerida. Pigem hoida sellist reeglite komplekti just võimalikult lühidana (nagu see Five pillars) ja nii on põhjust eeldada, et inimestel püsivad need meeles. Saab ka sinna jätta, et "kogukonna kokkulepete ja praktika käigus kujunevad ühtlasi välja kohalikud tavad, millest me kinni peame". Igasuguse areneva asja puhul on vaja paindlikkust. Ning kui ka rääkida nendest puhkudest, kus töö käigus pole õnnestunud Vikipeedias mingeid põhimõtteid paika saada, siis veel vähem oleks see olnud võimalik ennetavalt. Kruusamägi (arutelu) 17. märts 2021, kell 20:50 (EET)

Kui juba seda mainitud sai, siis siin võib samuti midagi sellist üles panna. Kruusamägi (arutelu) 17. märts 2021, kell 20:54 (EET)