Bruno Mölder
eesti filosoof ja tõlkija
Bruno Mölder (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti filosoof.
Intervjuud
muuda- Eeldus, mis vastandab ülikooli ja ühiskonda nii, et üks peab teist mõjutama, on kahtlane. Mõjust rääkides võib küsida, mis juhtuks, kui Eestis polekski humanitaarteadust. Kui võrrelda ühiskonda kehaga, siis humanitaarteaduse mõju asub sügaval veresoonte või luuüdi tasandil. Kui humanitaarteadus ära kaotada, jääks ühiskond kängu.
- Arutelukäigu kokkuvõtteks võib öelda, et humanitaarteadused pakuvad mõistmist. Teine oluline aspekt on humanitaarteaduste konservatiivsus ehk alalhoidlikkus. See tagab, et tulevad uued haritlased, kes omakorda mõistavad ja mõtestavad kultuuri jne, jne. Kui ühel hetkel humanitaarteadlasi enam pole, siis ahel katkeb. Humanitaarteaduste ühiskondlik mõjukus seisneb selles, et arusaamine kultuurist on järjepidev.
- Humanitaaridel on alati kahekordne kohustus: ühest küljest tuleb teha head teadust, teisalt midagi rahvuskultuuri või Eesti jaoks laiemalt. Kui teha ainult esseistikat, siis teadlasena sellel inimesel väga hästi ei lähe, vähemalt pikemas perspektiivis. Kui teha ainult teadust, siis jääb teine pool kängu. Humanitaar peab leidma tasakaalu nende vahel.
- Vaimufilosoofia tegeleb küsimusega, kuidas inimese meel või vaim siin maailmas toimib: kas vaim on osa loodusest või asub ta sellest väljaspool. Selle tulemusena vormub inimpilt, mis populariseerituna võiks huvi äratada küll. Tegelikult pakub igaühele huvi küsimus: mis pärast surma edasi saab? See on väga isiklik huvi ja sellest võib-olla sõltub veidi, kuidas peaks elama.
- Kui humanitaarid tõlgivad teiste tekste eesti keelde, siis see on ju ka mingis mõttes nende tekstide mõjukuse suurendamine, nende toomine eesti keelde.
- Bruno Mölder, intervjuu: Triinu Ojamaa, "Kuidas mõõta humanitaarteaduste ühiskondlikku mõju?", Sirp, 24.11.2017
