Tõlkimine: erinevus redaktsioonide vahel

* Me ei saa kõnelda täiesti adekvaatsest [[tõlge|tõlkest]] siis, kui tõlge annab edasi vaid autori sõnu, lauseid ja mõtteid. Ilukirjanduslik tõlge peab olema ka niisugune, milles oleks edasi antud kirjaniku individuaalsus, tema loomingulise meetodi omapära, see, mis üht kirjanikku eraldab teisest, lühidalt kirjaniku isiku­pärane stiil. Eesti keeles peab teatav teos jätma ka kunstimeisterlikkuse seisu­kohalt ligilähedalt samasuguse mulje, nagu sama teost lugedes algkeeles.

** [[Olev Jõgi]]. Ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019)

 

* Kui [[tõlkija]] tõlgib "kolmandast keelest", siis tunneb ta ainult teise tõlkija [[stiil]]i-interpretatsiooni, kuid autori enda stiili juurde ta ei pääse. [---] Kuid stiil on [[kunstiteos]]e [[hing]].

** Olev Jõgi, 1975. "Märkmeid tõlkija tööst. Vastus ajakirja "Neman” ankeedile". – O. Jõgi, Vaod ja varjud. Valik kriitikat II. Tallinn: Eesti Raamat, lk 158–165. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019)

 

* [T]õlkija kui loovisiksus on tõlkeloost praktiliselt välja jäetud. Tihti räägitakse tõlkijast seoses konkreetsete tõlgetega, harva tõlkija (tõlke)loominguga seoses.

** [[Peeter Torop]]. "Tõlkeloo koostamise printsiibid". – Akadeemia nr. 2/1989, lk 349–384; lk 374

 

* Tõlkimine on [[teadvus]]e põhimehhanism. Millegi väljendamine teises [[keel]]es on viis seda mõista / sellest aru saada.

** [[Juri Lotman]]. "Semiotic space". - J. Lotman. "Universe of the Mind". Bloomington, Indianapolis: Indiana University Press, 1990, 123–130, lk 127

 

* [[Euroopa]] sündis tõlkest ja tõlkes. Euroopa rajanebki vaid tõlgetel.

** [[Henri Meschonnic]]. "Tõlkimise poeetika ajalooline ülevaade". – Vikerkaar, nr 2–3/2000, lk 108–124; lk 108

 

* Tuleks juhtida tähelepanu kahele vastuolule prantsuse kirjanduslugudes: esiteks on need tõlkijad andnud keelde olulise panuse, kuid kirjandusloos on nende tõlgetele omistatud täiesti tähtsusetu roll [---].

** Henri Meschonnic. "Tõlkimise poeetika ajalooline ülevaade". – Vikerkaar, nr 2–3/2000, lk 108–124; lk 113-114

 

* [T]õlketeoste arvustused ei hinda neid tavaliselt üldse tõlgetena. Ja kui seda tehakse, siis enamasti ainult möödaminnes ning sääraste kulunud väljenditega nagu "soravalt tõlgitud," "originaalina loetav," "suurepärane tõlge" või "tundlikult tõlgitud" – sellised hinnangud on peaaegu alati ähmased ja näideteta. Arvustajad võtavad harva aega ja näevad vaeva, et võrrelda tõlget originaalkeelse variandiga, isegi kui nad selle keelega tuttavad on.

** [[Katharina Reiss]]. "Translation Criticism – The Potentials & Limitations. Categories and Criteria for Translation Quality Assessment". United Kingdom: St. Jerome Publishing, 2000, lk 2. Tlk [[Kadri Truska]]<ref name="Truska9">Kadri Truska "[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43572/Truska_Kadri_2014.pdf Tõlkekriitika ajalehes Sirp 2012. aastal ilmunud tõlketeosearvustuste põhjal]" Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2014, lk 9</ref>.

 

 

 

 

** Lawrence Venuti. "The Translator’s Invisibility. A History of Translation". Second Edition. Routledge, 2008, lk 1. Tlk [[Kadri Truska]]<ref name="Truska23">Kadri Truska "[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43572/Truska_Kadri_2014.pdf Tõlkekriitika ajalehes Sirp 2012. aastal ilmunud tõlketeosearvustuste põhjal]" Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2014, lk 23</ref>.

 

* Olen seda vankumatut usku, et tõlkija ainus eesmärk saab olla võimalikult autoritruu ja täpne, kuigi mitte sõnasõnaline tõlge. Mingit lisaeesmärki ei kujuta ma ette. Tõlkija peab enese maha salgama, varju jääma, tähtis on [[autor]] ja tema tekst. Kuigi – iga tõlkija isikupära jääb tõlkesse siiski ja paratamatult. Kuid me anname endale aru vastutusest. Autori ees ja ka [[lugeja]] ees.

* Kui järele mõelda, siis ega ma ei teagi, mis on kerge tõlge. Igal tekstil on omad keerukused ja varrukast puistamise võimalust ei ole minul olnud. ... Tõlkijal on tõlkele õige maigu andmiseks tuhandeid võimalusi, tuleb ainult sobivad üles leida.

** [[Piret Saluri]]. Mari Peegel, [http://www.epl.ee/artikkel/486316 "Piret Saluri: "Sinuhes" köidab mind elu ise"], Eesti Päevaleht, 15. jaanuar 2010

 

* Meil on saja aasta jooksul välja kujunenud väga oluline tõlkija-õpetlase haritlastüüp, mida kohtab vähestes kultuurides. Pean silmas mitmekülgseid õpetlasi, kes märkimisväärse osa oma andest ja ajast suunavad tõlkimise (sh tõlgete toimetamise ja järelsõnastamise) teenistusse. [---] Nende töö jätkamine on möödapääsmatu ülesanne meie kõigi jaoks, kes me hoolime eesti tõlkekultuuri edendamisest.

** [[Marek Tamm]]. "Eesti kultuur kui tõlkekultuur: mõned ajaloolised ja statistilised ekskursid". – Diplomaatia, märts 2010, nr 3, lk 2–4; lk 4

 

* [Tõlge] on kiirendatud kultuurilise arengu vahend - lünki täitev vahend, millega on võimalik hüvitada kirjanduslikke, keelelisi ja kultuurilisi viivitusi.

** [[Martina Ožbot]]. "Translation as an Agent of Culture Planning in Low-Impact Cultures". – [[Antoine Chalvin]], [[Anne Lange]], [[Daniele Monticelli]] (Eds./Éds.). "Between Cultures and Texts". Frankfurt am Main-Berlin-Bern-Bruxelles-New York-Oxford-Wien: Peter Lang, 2011, lk 55–66; lk 61. Tlk [[Kadri Truska]]<ref name="Truska5">Kadri Truska "[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43572/Truska_Kadri_2014.pdf Tõlkekriitika ajalehes Sirp 2012. aastal ilmunud tõlketeosearvustuste põhjal]" Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2014, lk 5</ref>.

 

 

 

* Tõlkija kannab suurt vastutust. Autori ees. Lugeja ees. Tõlkija tähtsusest ma ei oska palju arvata. Seda tean küll, et ilma meieta jääksid väga paljud autorid lugemishuvilistele tundmatuks ja koolilastel läbi õppimata. See tähendaks puudulikku üldharidust, mis on üks suur õnnetus.