Sõprus: erinevus redaktsioonide vahel

 

* Sõber on see, kellega julged olla sina [[ise]].

* Üksinduses, haige olles, segaduses - ainuüksi [[teadmine]] sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda [[aeg]] ega kaugus, ei vangistus ega [[sõda]], ei kannatused ega [[vaikus]]. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.

** [[Pam Brown]]

 

* Üks sõbra peamisi funktsioone ongi kanda (leebemas ja sümboolsemas vormis) [[karistus]]i, millega me meelsasti nuhtleksime oma vaenlasi, kuid ei suuda!

 

* Küsimusele "Mis on sõber?" oli tema vastus "Üks [[hing]], mis asetseb kahes kehas." Vastus on antud alatooniga "Kui ma suren, kas ma ei saagi enam olla su sõber? Kui nii, siis kas olen ma seda ka praegu."

 

* Sõber ei ütle kunagi "Ma ju ütlesin sulle" - isegi kui ta seda tegi.

 

* Sõber kuuleb minu [[süda]]me [[laul]]u ja laulab seda mulle, kui ma [[ise]] unustama kipun.

 

* Tõeline sõprus algab mõnusast vaikusest kahe inimese vahel.

 

* Me ei saa nimetada täpset hetke, mil sõprus sünnib. Nagu piiskhaaval karikat täites, langeb viimaks piisk, mis üle ääre voolab, nii ka lugematute häätegudega, viimane on see, mis üle südame serva läigatab.

 

* Kõikidest andidest, mille põhjal võime loota õnnelikku [[elu]], on sõprus kauneim.

** [[Epikuros]]

 

 

* See on hämmastav, et ümbritseme end nii paljude inimestega, keda sõbraks kutsume, ja tegelikult on meil vaid mõni üksik tõeline sõber.

 

* Sõbra eest suremine pole nii keeruline, kui sõbra leidmine, kelle eest tasuks surra.

** [[George Gordon Byron]]

 

{{Vikipeedia}}