Moby Dick: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Herman_Melville,_ca._1846-1847.jpg|pisi|Herman Melville 1840ndate teisel poolel, kui "Moby Dick" hakkas kuju võtma. Asa Weston Twitchelli õlimaal]]
'''Moby Dick ehk Valge Vaal''' on Ameerika kirjaniku [[Herman Melville]]'i romaan, mis ilmus 1851. aastal ega pälvinud tol ajal mingit tähelepanu peale negatiivse kriitika. Romaan kirjeldab vaalalaeva Pequod kapteni Ahabi kinnisideelist jahti valgele vaalale, keda inimesed nimetavad Moby Dickiks.
Eesti keeles ilmus "Moby Dick" Varamu sarjas 1974. aastal, tõlkisid Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tsitaadid samast väljaandest. * Nimetage mind Ismaeliks. (lk 24)
7. rida ⟶ 9. rida:
* Siin maailmas, kallid meremehed, võib [[Patt]] vabalt, ilma passita reisida, kui ta ainult sõiduraha maksab, kuna vaene [[Voorus]] igas piiripunktis kinni peetakse. (lk 68)
* Queequeg oli pärit kaugel edelas asuvalt Rokovoko saarelt. Seda pole ühelegi [[kaart|kaardile]] kantud; tõeliselt häid kohti sinna ei märgita. (lk 80)
* Kuid see [vaalaliste klassifitseerimine] on ränkraske ülesanne, raskem kui ühegi kirjasorteerija töö postkontoris. Tungida pimesi nende järel alla merepõhja, sorida käsikaudu maailma määratlematuis sügavusis, roideis ja koguni vaagnas endas - see on kohutav. Mis olen mina, et ma peaksin katsuma leviaatanit ninapidi konksu otsa haakida! Jõledad pilked Hiiobi raamatus peaksid mind hirmutama.
* Mõrvarvaala ei püüta ja ma ei ole kuulnud, missugune ta rasv on. Talle antud nimele võidakse ju vastu vaielda, sest selle mereeluka kohta puuduvad usaldatavad andmed. Ent meie kõik oleme nii maal kui ka merel mõrvarid,
* Ma jätan järele valge segase joome; kahvatu vesi, kahvatud palged, ükskõik, kus ma ka seilan. [[Laev]]a kõrvale kerkivad kurjakuulutavad lainemäed, et mu jälgi enda alla matta; matku, kuid mina lähen enne läbi. (lk 196, Ahabi monoloog)
* Et oma eesmärki saavutada, pidi Ahab tarvitama tööriistu, aga kõigist tööriistadest, mida [[kuu]] ja [[päike]]se all iganes tarvitatakse, kalduvad kõige kiiremini rikki minema inimesed. (lk 242)
* Sest isegi ülistatud [[ristirüütlid]] ei saanud [[keskaeg|keskajal]] püha haua eest võitlemiseks kaht tuhandet miili maha käidud, ilma et nad teel tasku- ja murdvarguste ning teiste [[jumal]]ale meelepäraste tegudega endale reisiraha poleks hankinud. Kui nad oma ainsast romantilisest eesmärgist kinni oleksid pidanud, oleksid väga paljud tollest romantilisest lõppeesmärgist vastikustundega loobunud. (lk 243)
* Sirget paratamatuselõime on võimatu lõppsuunast kõrvale kallutada, iga liikumine edasi-tagasi ainult katsub seda teha; [[vaba tahe]] võib oma süstikut volipärast paika pandud nööride vahel liigutada; ja kuigi [[juhus]]e tegevusvabadus on [[paratamatus]]e sirgjoonte vahel piiratud, kuigi ta külgsuunalist liikumist juhib vaba tahe, kuigi need mõlemad teda käsutavad, valitseb vahetevahel ka juhus ja tema anda jääb viimane otsustav hoop. (lk 245)
* Aga need sõnad, mis mõistatuslik Ahab oma tiigerkollasele meeskonnale ütles, on siinkohal parem vahele jätta, sest teie elate evangeeliumiriigi õndsa valguse paistel. (lk 254)
* Võib näida imelik, et just meremehed on need, kes armastavad jännata oma viimse tahte ja [[testament]]idega, kuid nii see on, maailmas ei ole ühtki inimest, kellele see meelelahutus veel südamelähedasem oleks. (lk 259)
[[Pilt:Rotated_De_l%27histoire_naturelle_des_cétacés_(...)Cuvier_Frédéric_bpt6k9651093m_49.jpg|pisi|"Punktipanija au kõigile neile soperdistele aga jääb õpetatud Frédérick
* Vaadake Goldsmithi populaarset raamatut
[[Pilt:Attacking_the_Right_Whale,_by_Ambroise_Louis_Garneray,_c._1835,_oil_on_canvas_-_Peabody_Essex_Museum_-_Salem,_MA_-_DSC05305.jpg|pisi|"Paksumokaline leviaatan aga tormab sügavas vees edasi, jättes saba taha tonnide viisi valget keerlevat vahtu, pannes kerge paadi otsekui ookeaniauriku vesiratta lähedusse sattunud skifi veevoogudes kiikuma." (Ptk 56. "Tõepärasemaid pilte vaaladest ja tõetruid pilte vaalapüügist". Melville kirjeldab Garnery (tegelikult Ambroise Louis Garneray) maali järgi tehtud gravüüri.)]]
* Kõik inimesed on [[elu]]s harpuuniliinidesse mässitud. Kõik on sündinud, poomisnöör kaelas, aga ainult siis, kui [[surm]] neid kiiresti ning ootamatult kutsub, saavad surelikud aru elu surnuksvaikitud, salakavalaist, alati varitsevaist ohtudest. Ja kui sa oled [[filosoof]], ei tunne sa ka püügipaadis rohkem hirmu kui kodus kamina ees, kus su kõrval ei seisa mitte harpuun, vaid tavaline ahjuroop. (lk 316)
*
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
| |||