Franz Kafka: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti keeles on kõik kolm Kafka romaani avaldatud väljaandes "Ameerika. Protsess. Loss" (tõlkinud [[August Sang]] ja Mati Sirkel, järelsõnad Max Brod ja Mati Sirkel, Tallinn:Eesti Raamat, 1987), mis sisaldab lisadena ka romaanidest[[romaan]]idest välja jäänud fragmente. Samuti on ilmunud lühiproosavalimikud "Aruanne akadeemiale" (tõlkinud ja eessõna: August Sang, LR 1962, nr 40), "Öösel" (tõlkinud ja järelsõna: Mati Sirkel, LR 1983, nr 27) ja koondkogu "Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood" (tõlkinud Mati Sirkel, Ilvi Liive, Krista Läänemets, August Sang, saatesõna Walter Benjamin, sari 20. sajandi klassika, Tallinn: Varrak, 2002), kirjanduslikud päevikud ("Päevikud 1910–1923". Välja andnud ja järelsõna: Max Brod. Tõlkinud Mati Sirkel. Kirjastus Verb, Tallinn 2009) ja kaks kirjakogumikku ("Kirjad Milenale" (kirjad Milena Jesenskále). Tõlkinud Tiiu Relve ja Anu Saluäär, LR 1996, nr 27–30; "Kiri isale". Tõlkinud ja järelsõna: Krista Läänemets. LR 1997, nr 11).

* Kõige kaunim minu uru juures on aga tema [[vaikus]]. See on küll petlik. Ta võib korraga katkeda ja kõik on läbi. Esialgu aga on ta veel olemas. Ma võin tundide kaupa oma käikudes hiilida ega kuule muud kui vahel mõne pisilooma krabinat, kelle ma siis ka kohe hammaste vahel maha rahustan, või mulla nõrisemist, mis näitab mulle kätte vajaduse midagi parandada; muidu on vaikne. Metsaõhk lehvib sisse, on ühtaegu soe ja jahe. Mõnikord sirutan ma end välja ja ringutan käigus mõnust. Liginevat vanadust[[vanadus]]t silmas pidades on kena, kui sul on säärane urg, et sul on katus pea kohal, kui algab [[sügis]]. Iga saja meetri järel laiendasin käigud väikesteks ümarsoppideks, seal võin ma end mugavalt kerra tõmmata, iseenda vastas sooja leida ja puhata. Seal magan ma magusat rahu-und, rahunenud iha, saavutatud majavaldus-sihi magusat und. /---/ Vaene rändur, kes on ilma koduta[[kodu]]ta, maanteedel, metsades[[mets]]ades, parimal juhul lehehunnikusse või kaaslaste karja pugenud, kogu taeva ja maa hukatuse kätte jäetud! Mina leban siin igast küljest kindlustatud sopis - rohkem kui viiskümmend on seesuguseid mu urus - ning hämarolekus või teadvusetus unes mööduvad mu tunnid, ma valin neid oma suva järgi.

* K. kustuvad silmad nägid veel, kuidas härrad otse tema [[nägu|näo]] kohal, põsk vastu põske, lõppu jälgisid. "Nagu [[koer]]!" ütles ta, ja oli, nagu jääks [[häbi]] temast kauem elama.

* Ma ei tea mida kirjutada, uitan ainult siin ridade vahel ringi, Teie silmade[[silm]]ade valguse all, Teie [[suu]] hingeõhus...

* Miks ma üldse olen [[inimene]] ühes selle kõige segasema ja õudselt vastutustundliku seisundi kõikide piinadega. Miks ei ole ma näiteks õnnelik kapp Sinu toas, mis vaatab Sind pärani silmi, kui Sa tugitoolis istud või kirjutuslaua ääres või pikali heidad või magad.

* Seegi ei ole tegelikult [[armastus]], kui ma ütlen, et oled mulle kõige armsam; [[armastus]] on see, et Sina oled mulle see nuga, millega ma endas sorgin.

* Ta oli liiga läbinägelik, liiga tark, et suuta elada, liiga nõrk, et võidelda, nõrk nagu ikka õilsad ilusad inimesed, kes ei oska alustada võitlust oma hirmuga mittemõistmise, kurjuse[[kurjus]]e, intellektuaalse vale ees, kuna teavad juba ette oma abitust ja häbistavad oma allajäämisega võitjat.

: Samuti olen ma lugenud, et ülitundlikele inimestele on [[õiglus]] väga oluline, nad ei suuda taluda ebaõiglast kohtlemist, ka mitte seda, kui kedagi teist ebaõiglaselt koheldakse. Kafkal oli see samuti nii, ta tahtis ebaõigluse korral kohe sekkuda. Sellistele inimestele on aga samuti omane, et kui nad tunnevad end n-ö nurka surutuna või on mingis pingeolukorras, ka näiteks enne mõnda eksamit, siis ilmnevad neil ootamatud jõuvarud, neis avaldub tugevus, mis on ka neile enestele ootamatu. Kui Kafkal oli näiteks vaja oma ametkonna eest [[Kohus|kohtusse]] minna, siis oli tal mõistagi meeletu, kujuteldamatu hirm, ta ei maganud eelneval ööl silmatäitki, kuid järgmisel hommikul seisis ta kohtu ees, kõik laabus perfektselt ja ta võitis kohtuasja.

* Kafka teadis väga hästi, et tema anne on [[kirjutamine]] ja et ta peab sellele pühenduma, kuid see oli vastuolus tema vanemate väärtustega. Ma usun, et just nende kahe väärtushinnangu ja seisukoha vastuolust kasvas välja Kafka täiusevajadus. Sest olukorras, kus ta hülgas vanemate väärtused[[väärtus]]ed ja püüdis elada oma tõekspidamiste järgi, pidi ta selles, mida tegi, olema maksimaalselt hea.