Voltaire: erinevus redaktsioonide vahel

'''Voltaire''' (21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik [[filosoof]], kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.

* Olen veidi ringi rännanud; olen näinud surelikke, kes seisavad meist palju alamal, ja teisi, kes seisavad meist võrratult kõrgemal, kuid ma pole veel kusagil näinud selliseid, kel poleks rohkem ihasid kui tõelisi vajadusi[[vajadus]]i ja rohkem vajadusi kui võimalusi neid rahuldada.

* Kas te ka teate, et näiteks selsamal silmapilgul, mil ma teiega vestlen, tapavad sada tuhat meie hullu suguvenda, kes kannavad mütsi, sadat tuhandet samasugust hingelist, kes kannavad turbanit, ja vastupidi, ning et nii on see tavaks peaaegu kogu maakeral iidsetest aegadest saadik. <nowiki>[...]</nowiki> Tegemist on mõne teie kingakontsa suuruse poritükiga. Mitte et keegi neist mitmest miljonist mehest, kes end materdada lasevad, himustaksid mõnd kõrrekest sellelt poritükilt endale saada. Asi on hoopis selles, kas see poritükk saab kuuluma ühele mehele, keda kutsutakse sultaniks, või ühele teisele, keda millegipärast kutsutakse keisriks. Kumbki neist pole kunagi näinud ega saa eales nägema seda väikest maalappi, mis on tüli põhjus, ja peaaegu mitte keegi neist olendeist, kes üksteist vastastikku maha notivad, pole ihusilmaga näinud olevust, kelle pärast nad seda teevad. <nowiki>[...]</nowiki> Muide, mitte neid pole vaja karistada, vaid tubaseid barbareid, kes oma kabinetis lõunasööki seedides annavad käsu miljon inimest maha tappa ja lasevad seepeale suure pidulikkusega jumalat[[jumal]]at tänada.

* [[Armastus]] on kõigist kirgedest tugevaim, kuna see ründab ühtaegu pead[[pea]]d, südant[[süda]]nt ja [[keha]].

* Meie väikesel maakeral on [[arvamus]]test sündinud enam kurja kui katkust[[katk]]ust või maavärinatest[[maavärin]]atest.

* See moodustis, mis nimetas end ja nimetab tänini [[Saksa-Rooma riik|Pühaks Rooma Keisririigiks]], polnud kuidagipidi ei püha, ei [[Rooma]], ega ka keisririik.

* Kes hoiab kirjasulge, peab [[sõda]].

* Nõnda on peaaegu kõik matkimine. "Pärsia kirjade" mõte tuli "[[Türgi salakuulaja kirjad|Türgi salakuulajast]]". Boiardo matkis Pulci, [[Lodovico Ariosto|Ariosto]] matkis Boiardo. Kõige algupärasemad mõistused laenavad üksteiselt. [[Miguel de Cervantes]] tegi oma [[Don Quijote]]st narri; kui öelge, on's Orlando midagi muud? Oleks raske otsustada, kas [[rändrüütel|rändrüütlid]] muutis naeruväärsemaks Cervantese groteskne pilt või Ariosto külluslik kujutlusvõime. Metastasio võttis suurema osa oma oopereist meie Prantsuse tragöödiatest. Mitmed Inglise kirjanikud on meid kopeerinud ilma seda sõnagagi mainimata. [[Raamat]]utega on sama lugu kui [[tuli|tulega]] meie koldes: me läheme naabri juurde süte järele ja süütame tule, kui naaseme koju, anname selle siis edasi teistele ning see [[avalik omand|kuulub kõigile]].