Märt Väljataga: erinevus redaktsioonide vahel

* Mind pahandab, kui keegi väidab, et mõnda filosoofi [[eesti keel]]de tõlkida ei saa. Kui ei saa, pole tegu [[filosoofia]]ga (vaid võib-olla luulega[[luule]]ga). Üldiselt on eesti keele võimaluste ruum palju-palju avaram, kui sellest tegelikult ära kasutatud. Eks [[keel]] olegi midagi paremat ja suuremat kui üksikute ideolektide või nende kõnelejate summa – isegi kui kõikide eesti keele kõnelejate pruuk peaks mingil põhjusel alla käima, jääb keel ise oma platoonilises [[ilu]]s ja võimaluste allikana puutumata.

* Aga [[luule]] ei ole sama mis keeleline [[loovus]]. Viimast esineb igal pool mujalgi: [[turg|turul]], kõrtsus, räpis, rockis, reklaamis[[reklaam]]is, võrgus, umb- ja segakeelsuses. Põhimõtteliselt on võimalik ka hea luule, mis keele poolest ilmetu või neutraalne.

* Tänapäeval tundub keeruline avaldada raamatut[[raamat]]ut ilma kasvõi alateadlikultki kaalutlemata, kas ja millisele auhinnale see võiks pretendeerida – eriti kui oled kirjanduskorralduslikes asjades lähedalt osalenud.