Redaktsioon: 4. juuni 2020, kell 01:11 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2020, kell 12:12 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
56. rida: TÜTARLAPS: Kes nad on?<br> * Nii nagu [[ingel\|inglid]] ei tunne inimeste rõõmu, kartust ja leina, nii on muusika. See jääb kõlama omaette, maa ja taeva vahele, sinna, kus ei ole ei head ega kurja.▼ ABRAHAM: Mingi teaduseveteranide koor, ah, pole seal ühtegi õiget teadlast! Kogunevad aeg-ajalt mu akna alla kokku, et oma vaimustust avaldada. Kui nad teaksid, kui halvasti see kole [[laul]] vesikoerte [[seedimine\|seedimisele]] mõjub... * [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 17 ▲* Nii nagu [[ingel\|inglid]] ei tunne inimeste ~~rõõmu~~[[rõõm]]u, ~~kartust~~[[kartus]]t ja ~~leina~~[[lein]]a, nii on muusika. See jääb kõlama omaette, maa ja taeva vahele, sinna, kus ei ole ei head ega kurja. [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul", Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1966, lk 301 62. rida ⟶ 67. rida: [[Vikram Seth]], "Tasavägine muusika". Tõlkinud Anne Lange. Tänapäev 2001, lk 90. (Mõeldud on Beethoveni keelpillikvintetti op. 104) * Eesti muusika ja Eesti [[mets]] on meie suur hingevara. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018

Muusika: erinevus redaktsioonide vahel