Thomas Nagel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Thomas Nagel (1978) '''Thomas Nagel''' (sündinud 4. mail 1937 Belgradis, Jugoslaavia Kuningriigis) on jugoslaavia päritolu USA filosoof...'
 
8. rida:
** lk 2090
 
* ...filosoofidele[[filosoof]]idele on nagu inimestele üldse omane nõrkus selliste seletuste vastu, kus arusaamatut asja seletatakse [[termin]]ites, mis sobivad tuttavate ja hästi arusaadavate, ent hoopis teistsuguste asjade seletamiseks.
* Ilma teadlikkuseta oleks keha-teadvuse probleem palju vähem huvitav. Koos teadlikkusega tundub probleem lootusetu.
** lk 2091
 
* Teadlik [[kogemus]] on väga levinud nähtus. See esineb loomse [[elu]] paljudel tasanditel, ehkki me ei saa olla päris kindlad selle esinemises lihtsamatel organismidel, ning on väga raske üldiselt öelda, mis asi on meile tõendiks teadlikkuse olemasolu kohta. (Mõned äärmuslased on isegi väitnud, et teadlikkust ei leidu ühegi teise [[imetaja]] juures peale inimese.) Pole kahtlust, et see esineb loendamatutes meile täiesti kujutlematutes vormides kõikjal [[universum]]is, teiste päikesesüsteemide planeetidel. Ent ükskõik kuidas ka vorm varieeruks, [[fakt]], et organismil ''üldse'' on teadlikke kogemusi, tähendab põhiliselt seda, et on mingi tunne ''olla'' see organism.
** 2091-2092
 
* Ma arvan, me kõik usume, et [[nahkhiir]]ed on võimelised kogema. Lõppude lõpuks on nad ikkagi imetajad, ja selles, et nad kogevad, pole rohkem kahtlust kui selles, et [[hiir]]ed või [[tuvi]]d või [[vaal]]ad kogevad. Ma valisin nahkhiired, mitte [[herilane|herilased]] või [[lest]]akalad, sest kui laskuda fülogeneetilisel puul liiga kaugele alla, kaob inimestel järk-järgult [[usk]], et seal üldse leidub mingeid kogemusi. Nahkhiir on meile küll lähem sugulane kui teised mainitud liigid, kuid tema elutegevus ja sensoorne aparaat on meie omadest niivõrd erinevad, et probleem, mida ma silmas pean, on siin eriti reljeefne (ehkki seda saab muidugi mõista püstitada ka teiste liikide juures). Isegi ilma filosoofilist refleksiooni appi võtmata teab iga inimene, kes on veetnud teatud aja suletud ruumis koos erutatud nahkhiirega, mida tähendab kohtumine fundamentaalselt ''võõra'' eluvormiga.
** lk 2093-2094
 
* Meie oma kogemus annab põhilise materjali meie kujutlusvõime jaoks, mistõttu viimane on piiratud ulatusega. Sellest pole abi, kui püüame kujutleda, et meie käsivarte külge kinnitub lennunahk, mis võimaldab meil videvikus ja koiduajal ringi lennata ning [[putukas|putukaid]] [[suu|suhu]] püüda; et meil on väga vilets [[nägemine]] ja et me tajume ümbritsevat maailma peegeldunud kõrgsageduslike helisignaalide abiga; ja et me veedame päevaaja [[pea]] alaspidi pööningul[[pööning]]ul rippudes. Niivõrd, kui ma suudan seda kujutleda (mitte eriti), ütleb see mulle ainult seda, mis tunne oleks ''minul'' käituda nii, nagu käitub nahkhiir. Kuid mind ei huvita mitte see küsimus. Ma tahan teada, mis tunne on ''nahkhiirel'' olla nahkhiir. Aga kui ma püüan seda ette kujutada, piiravad mind minu enda teadvuse[[teadvus]]e ressursid, ja need ressursid ei sobi antud ülesande jaoks. Ma ei saa seda ülesannet täita nii, et kujutlen mingeid lisandusi oma praegusele kogemusele, või kujutlen, et minu praegusest kogemusest lahutatakse mingisugused segmendid maha, või kujutlen mingisugust kombinatsiooni lisandustest, mahalahutamistest ja teisendamistest.
** lk 2094-2095
 
30. rida:
** lk 2098-2099
 
* Kummaline küll, kuid meil võib olla tõendeid millegi niisuguse tõesuse kohta, mida me tegelikult ei mõista. Oletame, et inimene, kes pole tuttav [[putukas|putukate]] [[metamorfoos]]iga, lukustab steriilsesse seifi [[röövik]]u, ja mõni nädal hiljem avatakse seif uuesti ning sealt leitakse [[liblikas]]. Kui inimene teab, et seif on kogu aeg suletud olnud, siis on tal alust uskuda, et liblikas on või oli kunagi röövik, ilma et tal oleks ettekujutust, mis mõttes see võiks nii olla.
** lk 2104