Aeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida:
'''[[w:Aeg|Aeg]]''' on sündmuste järgnevuslik korrastatus ja sündmuste omavaheline kaugus selles korrastatuses.
* Nüüd toimub kõik nii kiiresti, et me juba praegu elame selles, mis hetke pärast muutub Vanadeks Headeks Aegadeks. ▼
** [[Peter Høeg]] "Preili Smilla lumetaju", Varrak 1997, tlk Arvo Alas, lk 319▼
* Aeg jahutab, aeg selgitab, ükski meeleolu ei saa kesta mitmeid tunde täiesti muutumatuna.▼
* Ajal ei ole jaotusi, mis märgiks selle möödumist; kunagi ei kuuluta äikesetorm või trompetihüüded uue kuu või aasta algust. Isegi kui algab uus sajand, oleme ainult meie, surelikud, need, kes helistavad kelli ja paugutavad püstoleid.▼
** [[Thomas Mann]] ("Võlumägi", 1924)▼
* Mis on aeg? See on [[madu]], mis sööb oma [[saba]].▼
** [[Kurt Vonnegut]], "Tšempionide eine" (1973)▼
* Peaksime hoolega uurima põhjusi, kuidas tänapäeva inimene on üldse jõudnud sedavõrd sürreaalse mõtteviisi rüppe, et iga mõttevälgatus üle saja aasta künnise tundub naeruväärsena, sellal kui kütid-korilased opereerisid kujuteldamatult suuremate ajaskaaladega. Kes ja millal näppas meie tuleviku?▼
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad 2013, lk 11▼
* Igaüks arvab selle uue aja olevat, milles ta elab, ja alati ikka selle kõige selgema.▼
* "[[Nädal]] läheb nädala järele, kuni [[aasta]] täis saab, ja aastad kaovad üksteise järele ning ükski neist ei tule tagasi."▼
:"Kuhu nad kaovad?"▼
:"Issa ristike, kui rumalasti sa küsid!"▼
:Villu kuuleb, et ta rumalasti küsinud, ja jääb rahule. Aga mitte täiesti.▼
** [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894)▼
== Allikata tsitaadid ==
* Me kurdame aja nappuse üle, ent käitume nii, nagu oleks seda lõputult.
** [[Joseph Addison]]
25. rida ⟶ 47. rida:
* Aeg on nagu [[tsirkus]]: ta muudkui pakib asju ja valmistub edasi liikuma.
** [[Ben Hecht]]
▲* Nüüd toimub kõik nii kiiresti, et me juba praegu elame selles, mis hetke pärast muutub Vanadeks Headeks Aegadeks.
▲** [[Peter Høeg]] "Preili Smilla lumetaju", Varrak 1997, tlk Arvo Alas, lk 319
* Me peame kasutama aega tööriistana, mitte tõllana.
48. rida ⟶ 67. rida:
* Kõikidest võimalikest kaotustest on kõige suurem ajakaotus.
** [[Theophrastos]]
▲* Aeg jahutab, aeg selgitab, ükski meeleolu ei saa kesta mitmeid tunde täiesti muutumatuna.
▲* Ajal ei ole jaotusi, mis märgiks selle möödumist; kunagi ei kuuluta äikesetorm või trompetihüüded uue kuu või aasta algust. Isegi kui algab uus sajand, oleme ainult meie, surelikud, need, kes helistavad kelli ja paugutavad püstoleid.
▲** [[Thomas Mann]] ("Võlumägi", 1924)
* Ainus viis aega võita on teda mitte tähele panna.
59. rida ⟶ 74. rida:
* Aeg möödub, igavik jääb.
** [[Publius Vergilius Maro]]
▲* Mis on aeg? See on [[madu]], mis sööb oma [[saba]].
▲** [[Kurt Vonnegut]], "Tšempionide eine" (1973)
▲* Peaksime hoolega uurima põhjusi, kuidas tänapäeva inimene on üldse jõudnud sedavõrd sürreaalse mõtteviisi rüppe, et iga mõttevälgatus üle saja aasta künnise tundub naeruväärsena, sellal kui kütid-korilased opereerisid kujuteldamatult suuremate ajaskaaladega. Kes ja millal näppas meie tuleviku?
▲** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad 2013, lk 11
▲* Igaüks arvab selle uue aja olevat, milles ta elab, ja alati ikka selle kõige selgema.
▲* "[[Nädal]] läheb nädala järele, kuni [[aasta]] täis saab, ja aastad kaovad üksteise järele ning ükski neist ei tule tagasi."
▲:"Kuhu nad kaovad?"
▲:"Issa ristike, kui rumalasti sa küsid!"
▲:Villu kuuleb, et ta rumalasti küsinud, ja jääb rahule. Aga mitte täiesti.
▲** [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894)
== Vanasõnad ==
| |||