Nõuanne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
'''Nõuanne'' on õpetus või soovitus väljapääsu võimaldava või lahendust pakkuva abinõu või teguviisi kohta.
* Üldiselt arvas Athos, et nõu küsitakse vaid selleks, et mitte selle järgi toimida, või kui seda siiski tehakse, siis vaid selleks, et oleks keegi, kellele võiks etteheiteid teha selle andmise pärast.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 335
* Head nõuannet ilmselt ignoreeritakse, kuid see ei anna põhjust selle andmisest loobuda.
9. rida ⟶ 12. rida:
== Vanasõnad ==
* Keegi ei anna vaesele
** [[Armeenia vanasõnad|Armeenia]]
* [[Naine|Naise]] nõuanne võib olla väärtusetu, aga narr on [[mees]], kes seda kuulda ei võta.
** [[Hispaania vanasõnad|Hispaania]]
* Ära kipu
** [[Iiri vanasõnad|Iiri]]
* Hoia [[hammas|hambad]] keele ees koos, see on parim viis nõu anda.
** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia]]
27. rida ⟶ 30. rida:
* [[Häda]]s leiab [[inimene]] viis nõu.
* Kahel ikka kahe nõu.
* Mis [[jõud|jõu]] läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga).
*
* Nõid leiab nõu, kui [[poeg]] võlla viiakse.
* Nõu aitab [[mees]]t, nõõ hoost.
34. rida ⟶ 37. rida:
* Parem nõukaupa kui jõukaupa.
* Tuleb aeg, tuleb nõu.
* Ära anna nõu teisele: [[tarkus|tark]] ei taha ja [[rumal]] ei oska nõu järele teha!.▼
▲* Ära anna nõu teisele: tark ei taha ja [[rumal]] ei oska nõu järele teha!.
* Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks.
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
| |||