Taevas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
''See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist [[Paradiis]].''
{{toimeta}}
'''Taevas''' on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui "taevaisa" ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide [[paradiis]].
== Vanasõnad ==▼
* Ega [[maa]] vilja sigata, vaid taevas (EVS)▼
* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate tähtede sügavikku. "Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!" mõtles Pierre. "Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud barakki!" Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
** [[Lev Tolstoi]], "Sõda ja rahu" II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. "Kogutud teosed" V. Tln, 1956, lk 361.
* Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu taevast (EVS)▼
<poem>
* Saia ei saja taevast maha (EVS)▼
"Küll on mõnus olla [[pilv]],
aina taeva sinas uju!"
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on tuju.
</poem>
* Karupoeg Puhh, A. A. Milne'i samanimelises teoses, värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14
<poem>
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
päike poeb ehmunult peitu
nende taha.
</poem>
* [[Urmas Tegova]], "Kahvatu hommik munakad tolmused..." Vikerkaar 8/1993, lk 33
EVS = [[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929▼
<poem>
TAEVA ÜKSIKOSADE
töö kooskõlastamata
tilkuv kahjurõõm.
Kuukiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel öötunnil.
</poem>
* Urmas Tegova, "Taeva üksikosade..." Vikerkaar 8/1993, lk 36
<poem>
Ent muutus samal ajal
sünk[[must]]aks [[taevas]], [[pilv]]edega kattus,
ja tüve, mis siin oli õnne hooleks,
[[välk]] juurteni lõi pooleks
</poem>
* [[Francesco Petrarca]] "Kantsoon", tõlkinud [[Ain Kaalep]] ("Renessansi kirjanduse antoloogia", Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39
<poem>
Kui mustavad [[udu]]d ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su [[hing]]ele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava [[sigar]]i suhu
ja tasa kaod [[kodu]]st, tont ise teab kuhu.
</poem>
* [[Heiti Talvik]], "Kui mustavad udud"
:Võikaid [[vari|varje]] kerkib hulgi
:kohe taeva tahmjat seina.
:Kes küll poetas kaarnasulgi
:ruugesse mu ristikheina?
* Heiti Talvik, "Õhtulaul"
<poem>
on inimene
tabamatu justkui lind
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub elujõud
</poem>
* [[Jim Ollinovski]], "Neli tankisti ja koer" (luulekogus "Aeroplaan esimesest pilgust" (2009))
▲== Vanasõnad ==
* Ega [[talv]] taevasse jää.
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää.
* Loodetuul on taeva [[luud]].
* Pikka [[puu]]d ei lasta taevasse kasvada.
▲
[[Kategooria:Loodus]]
| |||