Feminism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Naistele hääleõigust nõudev postkaart (u 1909-1914). File:Czarny protest inicjatywy Ratujmy Kobiety 20...' |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Feminism''' on poliitiline liikumine ja ideoloogia, mille aluseks on eeldus, et naistel peaks olema ühiskonnas samasugused õigused ja võimalused kui on meestel. Vaatamata tõigale, et termini ''feminism'' leiutas prantsuse utopistlik sotsialist [[Charles Fourier]] juba 1837. aastal ning naiste organiseerunud võitlus võrdsete õiguste eest kestab juba 19. sajandi keskpaigast saati, olles jõudnud vahepeal lääneriikides selliste saavutusteni nagu hääleõigus valimistel, õigus mehe loata tööl käia ja isiklikku pangaarvet omada ning õigus juhtida autot (mida kõik riigid tänini ei tunnista), on feminism ühiskonna mõne osa (peamiselt meeste ja religioosse fundamentalistide) jaoks tänini uudne ja hirmutav.
* Feminismi mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see [[sõna]] mõnele ühiskonnagrupile kui [[punane]] [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni?
** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ "Feminism on protsess"] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga)
9. rida:
** [[Jüri Kolk]], [https://feministeerium.ee/utoopiasari-emane-sinivaal/ "Utoopiasari. Emane sinivaal"]. Feministeerium, 16. juuni 2020
* Ma olen feminist. Olla feminist tähendab tahta
* Me väitleme võrdsete
** [[Toril Moi]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/naised-sugu-soolisus-ja-vabadus/ "Naised: sugu, soolisus ja vabadus"] Sirp, 03.07.2015, tõlkinud Lea Larin ja Roosi Talvik
* Feminismi teine laine tõusis võimsalt Betty Friedani raamatuga "The Feminine Mystique", mis kirjeldas haritud koduperenaiste tühja ja rõhuvat [[elu]]. 20. sajandi keskpaiga tuumikperekond paljastati sellena, mis see kahtlemata oli: meeste domineeritud ühiskonna alustala, mille funktsioon on hoida naised eemale
* Feminism pidi muutma maailma, kuid vajalikku muutust, mis defineeriks ümber töö olemuse, ei tulnud. Naised läksid tööle nagu mehed ja tegid siis kodus teise tööpäeva otsa nagu naised. Läbipõlenud ja endiselt eneseteostuseta
* 1990. aastal kuulutas Camille Paglia, et Madonna on feminismi tulevik. Tema arvates kartis toonane Ameerika feminism maskuliinsust. Madonna oli tema jaoks naiselikult jõuline mehi armastav eeskuju. Paglia janunes eelkõige feminismi järele, mis oleks seksuaalselt vabastav ja libertaarlik. 90ndad ja 2000. aastate esimene kümnend on minu hinnangul sellest hoiakust kantud postfeminismi kõrghetk. Selle nihke selge väljendus oli personaalse lahtihaakimine poliitilisest – mantra, mis minu silmis defineerib 70. aastate feminismi. "Uusfeminist" oli seksikas, šikk, positiivne ja võimestav ning vastandus populaarsele kuvandile vanast feministist, kes oli
* Enne suuri platvorme passiti nišifoorumites, mille sisu oli laiema avalikkuse eest peidetud ning peavoolul oli palju lihtsam uskuda, et naiste [[progress]] on indiviidis endas kinni, kui linnulennult vaadates paistsid ettevõtted ja riigivõim naisi aktsepteerivat. [[Koduvägivald]] ja seksuaalvähemuste probleemid olid 15 aastat tagasi üsna varjatud nende eest, kes seda ei kogenud, adekvaatne pilt oli vaid spetsialistidel. Inimestel polnud võimalik anonüümselt jagada oma lugusid, mida kogu maailm saab Redditist vabalt lugeda. Aga ka misogüünial põhinevatel kogukondadel polnud võimalik globaalselt organiseeruda nõnda nagu sellel kümnendil. Pärast seda, kui naised on pidanud end kaitsma nii kultuuritarbijatena kui ka -loojatena, on tarbimiskultuuris isiklikust taas poliitiline saanud. Tarbimiskultuur on näiteks mängukultuur, kus su identiteet mängijana on otseselt seotud sellega, milliseid mänge sa omad ja hindad ning millised poliitilisi signaale sa sellega kogukonnale saadad. Postfeministlik vaatepunkt paistab nüüd neljanda laine kontekstis üdini naiivne.
** [[Elise Rohtmets]] [https://feministeerium.ee/koduperenaised-karjaar-ja-seksuaalne-vabadus-postfeminismi-mitu-nagu/ "Koduperenaised, karjäär ja seksuaalne vabadus. Postfeminismi mitu nägu"] Feministeerium, 28.11.2019
* Feminism on aja jooksul julgustanud naisi käsitama ennast kui indiviidi ning rõhutanud
* Neoliberalistlik feministlik subjekt usub, et väärib avalikus sfääris edu ning selle saavutamine sõltub vaid tema ettevõtlikkusest. Ta suurendab oma sotsiaalset kapitali, esitamata võimustruktuuride kohta tülikaid küsimusi. Talle sobib õhuke [[riik]], mis laseb tal oma
* Naistel on küll palju vabadust, nad on avalikus elus üha nähtavamad ja feministlikud loosungid on harjumuspäraseks muutunud, kuid selle hinnaks on poliitilistest nõudmistest loobumine, feminismi taandamine isiklikuks valikuvabaduseks ja tarbijakodakondsuseks (''consumer citizenship''), kus kodanikukohus väljendub vastutustundlikus tarbimises.
** [[Raili Marling]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/neoliberalism-ja-feminism-vastased-voi-liitlased/ "Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?"] Sirp, 27.03.2020
|