George Gordon Byron: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida:
'''George Gordon Noel Byron''' (tuntud ka kui '''Lord Byron''', 22. jaanuar 1788 London – 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik [[luuletaja]].
 
* [[Sõprus]] on [[armastus]], millel puuduvad tiivad.
* Naiste juures on kõige [[hirm]]sam see, et me ei saa elada nendega ega nendeta.
* Miski ei [[rahu]]sta [[hing]]e nii väga kui rumm ja sügav [[usk]].
**"Don Juan"
 
<poem>
* Nii on olnud ja jääb [[päike]]se all, et paljud peavad töötama ühe [[hea]]ks.
Sest [[mõõk]] oma vutlari laastab,
**"Korsaar"
[[hing]] viledaks kulutab rinna,
las [[süda]] nüüd jõudusid taastab,
võib [[armastus]] puhkama minna.
</poem>
* "So, we'll go no more a-roving", 1817, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 35
 
 
<poem>
[[Jõgi]], kes uhud iidseid müürivalle
mu [[daam]]i läve ees - kui mööda kallast
ta kõnnib ja mu kuju ärkab talle
võibolla tuhmund mälestuste vallast,
 
ehk saab siis sügav laius, milles ujud,
mu hingepeegliks, mille seest see naine
loeb välja sulle öeldud mõtted-tujud,
niisama tormakad kui sinu [[laine]].
...
Su vetes peegeldub ta silmasära;
mis kohtub minust möödund laine hooga;
see õnnis voog kaob kaugustesse ära,
siit läbi enam uneski ei vooga.
...
On lummanud üht võõrast siinne naine,
ma sündisin küll põhjas, aga veri
mu soontes voolab kuum ja lõunamaine -
ei seda jahutanud tuul, ei meri.
 
Kui poleks nii, siis eelistand su randa
ma poleks iial kodurannikulle,
et taas end armastuse orjaks anda
siin kaugeil kaldail - vähemasti sulle.
 
On võitlus asjatu - las noorelt hukun;
mu kombel ela, armasta ja riski;
kui taas ma, põrmust tõusnu, põrmu kukun,
mu südant siis ei häiri enam miski.
</poem>
* "Stroofid Po jõele", 1817, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 35-38
 
 
<poem>
Kes ajaloos hiilgavat nime küll vajaks?
Vaid nooruse aeg on me hiilguse ajaks;
on mürdid ja viinapuud varases eas
väärt rohkem kui vanana loorberid peas.
...
Oh KUULSUS! Kui hoolisin eales su särast,
siis mitte küll uhkete fraaside pärast,
vaid selleks, et armsam jääks uskuma seda,
et väärt olen armastama ma teda.
</poem>
* "Firenze ja Pisa vahel kirjutatud stroofid", 1817, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 39
 
 
=="Schilloni vang"==
71. rida ⟶ 121. rida:
</poem>
* Tlk [[Jaan Bergmann]] (?). [https://sonett.ee/category/inglise-luule/lord-byron/ Oma Maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 1, 10. jaanuar 1887, lk 27–32.] sonett.ee
 
==Tema kohta==
* [[T S. Eliot]]i essee "Byron" (rmt-s "Valik esseesid", 1997) on aga küllap üks ilmekamaid näiteid [[väiklus|väiklasest]] [[pahatahtlikkus]]est ja ebasiirusest [[kirjanduskriitik]]as.
* [[Märt Väljataga]] kommentaaris tõlkevalimikule, Vikerkaar 7-8/2004, lk 40
 
==Välislingid==
{{vikipeedia|George Gordon Byron}}
 
{{DEFAULTSORTJÄRJESTA:Byron, George Gordon}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]]