Gaston Bachelard: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
* Niisiis, kui meilt küsitaks, milline on [[maja]] suurim [[väärtus]], vastaksime: maja varjab unelust, maja kaitseb unelejat, maja lubab meil rahus uneleda. (lk 42)
* Maja on kogum [[kujund]]eid, mis pakuvad [[inimene|inimesele]] tõendeid või [[illusioon]]e stabiilsusest. (lk 54)
* Meie [[tsivilisatsioon]]is, mis viib igale poole ühe ja sama [[valgus]]e, mis viib keldrisse [[elekter|elektri]], ei minda keldrisse enam [[küünal]] käes. Aga [[alateadvus]]t ei saa tsiviliseerida. Tema võtab [[kelder|keldrisse]] laskumiseks kätte küünla. (lk 57)
* Kõik kujundid on head juhul, kui me neid kasutada oskame. (lk 67)
* Kogetud maja ei ole inertne kast. Asustatud [[ruum]] ületab geomeetrilise ruumi. (lk 90)
* [[Poeet]] on alati sugestiivsem kui [[filosoof]]. (lk 97)
* Kui Looja kuulaks Poeeti, siis looks ta lendava [[kilpkonn]]a, kes viiks [[maapind|maa]] turvalisuse üles taevasinasse. (lk 98)
* Kujutlusmaailmas on normaalne, et mõni hiigelsuur [[loom]], näiteks [[elevant]] tuleb välja teokarbist. Siiski juhtub haruharva, et tal palutakse sinna ka tagasi minna. (lk 168)
* Luubi kasutamine on tähelepanu osutamine, aga kas pole tähelepanu osutamine ise juba luubi kasutamine. Tähelepanu on suurendusklaas. (lk 232)
* Kõik [[lill]]ed [[rääkimine|räägivad]] ja laulavad, isegi need, mis on joonistatud. (lk 254)
* Enne kui jumalad sinna tulid, olid [[mets]]ad pühad. Jumalad tulid elama pühadesse metsadesse. Nad ei teinud midagi muud, kui lisasid metsauneluse ruurelesuurele seadusele[[seadus]]ele inimliku, liigagi inimliku mõõtme. (lk 268)
* Mets on hingeseisund. (lk 269)