Eestlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida:
* Kui täpne olla, siis eestlastes avaldub näiteks põhiliselt kaks arhetüüpset mentaliteeti, mis igal hetkel võivad välja lüüa. Inimesed jagunevad selgesti kaheks: ühed on koorilauljad, teised rahvatantsijad. Lauljad kannavad endas melanhoolse mentaliteedi alget, neis on sissepoole pööratud tugevat meditatiivsust, rahvatantsijad evivad füüsilist täiust, [[Friedrich Nietzsche|nietzschelikku]] elujaatavat hoiakut. Tantsijad ei saa aru, mida lauljad tegelikult tahavad, ja vastupidi. Aga pidu hõlmab kõiki.
** [[Marju Lepajõe]], ''Cit. via'' [[Toomas Jürgenstein]] ([https://www.ohtuleht.ee/969489/sotsiaalmeedias-leinatakse-marju-lepajoed-see-kaotus-on-pooraselt-suur-ja-valus "Sotsiaalmeedias leinatakse Marju Lepajõed: see kaotus on pööraselt suur ja valus"] Õhtuleht, 5. juuli 2019)
* Protseduurireeglite lahutamatuks osaks on ebaharilikult pikk [[vaikimine]]. Kõik vastuolud ja möödarääkimised lahendatakse vaikimise abil: võidab see, kes kauem sõnatult aknast välja vahib. [[Eestlased]] koos [[soomlased|soomlastega]] on viimased maailma alles jäänud rahvad, kes on võimelised elama täieliku sensoorse deprivatsiooni tingimustes. /---/ Seetõttu meenutavad eestlased natuke kõndivaid [[puu|puid]] või [[sokk]]idega floorat.
** [[Valdur Mikita]], Lindvistika. Välgi metsad 2015, lk 219
* Estonians don't do "in a cold panic". Phlegmatic, slow, non-reactive, yes. Panic, no.
| |||