Aveliina Helm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
* Märgata, et murus on loodust vähe, [[põld|põllul]] veel vähem ja sillutisel üldse mitte. Teada, millised tegevused soodustavad, millised aga hävitavad elurikkust. Seejärel aga otsustada, kas meil on just siin vaja [[künd]]a, siin nii palju niita, just sellel kohal sillutist panna või just see põõsatukk eemaldada. Tasub vaadata avatud pilguga ringi ja mõelda, et iga ruutmeeter, mida me enda igapäevaseks eluks ei vaja, võib olla tuhandetele organismidele lõputu väärtusega elupaik ning sadadele organismidele oluline hüppelaud killustunud [[maastik]]us liikumiseks ja levimiseks.
** [https://arvamus.postimees.ee/6678280/aveliina-helm-sinu-tegu-loeb Aveliina Helm: sinu tegu loeb]. Postimees, 8. mai 2019
* Olemasolevate elupaikade maksimaalne hoidmine ning kahjustunud elupaikade ja maastike ökoloogiline taastamine on täiesti vältimatu kliimakriisiga toimetulekuks ja elurikkuse kao pidurdamiseks. Muudmoodi ei saa.
* Nüüdseks on ülemaailmselt selgeks saamas, et vaid kaitsealadele keskenduv looduskaitse ei suuda täita eesmärki – tagada liikide, elupaikade ning seeläbi inimestele oluliste looduse hüvede säilimist. Kui suudaks, ei oleks me ökoloogilises kriisis. Looduskaitsealad saavad olla tuumikaladeks, tugialadeks, kuid ka kaitsealade vaheline maa peab elurikkust toetama.
** [https://www.vikerkaar.ee/archives/25232 Maastikud]. Vikerkaar, oktoober 2019
* [[Keskkond]] ja [[vähemused|vähemuste]] kaitse on kaks valdkonda, mis [[kriis]]iaegadel esimesena üle parda visatakse. Ei [[sõda|sõjad]], majanduslangus ega ränk [[vaesus]] ole [[loodus]]ele kasu toonud. Keerulistel aegadel solberdavad saastajad ja korruptandid sogases vees, kasutades järelevalve nõrgenemist ressursside kühveldamiseks.
| |||