Loodus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
20. rida:
* [[Eesti]] käekäik järgmise saja aasta jooksul sõltub suuresti sellest, kuidas läheb maailma loodusel. Globaalseid konflikte kipub põhjustama järjest rohkem looduskeskkonna, mitte uskude erinevus. Loodusliku valiku surve [[inimkond|inimkonnale]] kasvab.
* Meil on suur roheline [[kogudus]], kuid väga vilets roheline [[partei]]. Partei ei huvita eesti inimest, teda huvitab kogudus. Selle koguduse hingekarjaseks võib olla [[loodusteadlane]], kirjandusteos või hoopis vana [[rahvausk]]. Eesti loodusel on inimestele väga tugev sakraalne külg.
:Meie mõtteviis ja suhe loodusesse pärinevad suuresti riiklike struktuuride eelsest ajast, kui elu maa peal ei juhtinud mitte partei, vaid [[šamaan]]. Seega ei otsi eesti inimene mitte parteijuhti, vaid pühameest, kes võtaks koguduse oma rüppe. [[Lennart Meri]] fenomeni võiks sõnastada niiviisi, et ta oli partei esimees, kes ei unustanud kogudust.
* Igatahes on praegune olukord viinud selleni, et riigil on justkui üks loodus, rahval teine. Riigi- ja rahvaloodus ei lange Eestis absoluutselt kokku. Nende aluseks on täiesti erinev maailmavaade – selles ongi kogu konflikti juur.
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
28. rida:
** [[Edward von Lõngus]]. [https://kultuur.err.ee/896944/taispikk-kone-edward-von-longus-surmatants Kõne "Surmatants" välisministeeriumi kultuuripreemia vastuvõtmisel]
* [---] me kas suudame lähema kümnendi jooksul oma suhtumise loodusesse ümber kujundada või põlistame end degradeerunud ökosüsteemide ja ohtliku kliimaga looduse ning konfliktialdiste ja kannatusrohkete ühiskondade teele.
* Looduskaitse, mis keskendub vaid kaitsealadele, on minevik. Kaitsealade hulk peab kasvama ja käekäik paranema, kuid vähegi turvalise tuleviku nimel peab kaitsealale iseloomulik väärtusruum kehtima ka mujal: loodus olema hoitud kõikjal ning saama iga otsuse tegemise juures prioriteetse koha. Sest loodusel on väärtus, hind ja tähtsus ka siis, kui me ei ole seda osanud väärtustada, hinnata või arvesse võtta. Looduse hävimisel ja kahjustumisel on hind ka siis, kui me seda majandusarvestusse ei pane.
* Ühegi kaitseala loomine, kus ühel pool on looduse mitmekesiseid väärtusi mõistvad arusaamad ja mitmekesiseid tulevikuvõimalusi hoidev vaade ning teisel pool lühiajaliselt mõõdetav majandusargument, ei ole läinud valutult ja vaidlusteta. Küsigem aga endalt: kas meie uhkuseks olevad rahvuspargid, vaiksed ja silmapiirini ulatuvad rabad, maailma liigirikkaimad puisniidud, ilveste ja huntide koduks olevad metsad, ligipääsetav ja kaunis rannajoon ning endiselt oma sängi mööda voolavad jõed on teinud meie kodumaa rikkamaks või vaesemaks?
** [[Aveliina Helm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hoia-mida-armastad-2/ "Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset"] Sirp, 07.08.2020
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
| |||