Janne Andresoo: erinevus redaktsioonide vahel

 

* Võimatu on uurida Eestit - seda maad ja rahvast -, kui ei ole olemas Eestis ilmunud väljaannete võimalikult ammendavaid kogusid.

 

* Minevikust on järel jäljed ja mälestused. Et need meiega tulevikku kaasa tuleksid, seadsime nad näitusele näha. Siinsamas, olevikus.

* Tuu oll kõva tego, õt Obinitsa sai soomõ-ugri kultuuripääliina staatusõ 2015. aastagal. Erilitsõlt hüämiil oll tuul aastagal Eesti Rahvusraamadukogoh võõrusta’ näütüst soomõ-ugri pühäkotussidõst, koh olli’ eksponeerit ka sootska Riitsaarõ Evari maali’. Mul olõs väiga’ hüä miil, ku saasi’ viil vahenda’ seto kultuuri läbi Rahvusraamadukogo.

* Mikitä Valduri raamatut „Lingvistiline mets“ lukõh tull kõik aig miilde Setomaa ja mõtsa veereh uma majakõnõ. Ma olõ Mikitäga’ samma miilt, õt eestläse’ omma’ ebatavalitsõ’ kotusõhullu’ ja õt näil paistus olõvat määnegi’ ebaharilik kuvvõs miil kotussidõ suhtõh, mäntse’ näile mõosõ’.

 

* Aga kohe on nõrgem enesetunne, kui [[sekretär]]i pole. [---] Muidugi saab kõik tehtud ja ega ka asendamatuid inimesi pole, aga see, et sekretäri puudumine kohe tunda annab, näitab, et tegu on tugeva professionaaliga. See on mõnes mõttes isegi hea, et tunned asjaajamisjuhist aeg-ajalt puudust, see tuletab meelde, kui olulise rolli täitja töötaja tegelikult on.