Tõlkimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
90. rida:
* Jah, eks muidugi tõlkija vastutab, aga tõlkijal endalgi on hea, kui on üks sõber kõrval. Sa ei pruugi alati näha, mis apsaka sa teinud oled. Selles mõttes on [[toimetaja]] ikka vajalik. Seda ei tohi aga küll olla, et toimetaja domineerima hakkab, sest tõepoolest, vastutab tõlkija. Toimetaja tõlkija tööd ära teha ei saa, aga ei tohi ka tema tööd ära rikkuda. Toimetaja peab olema väga delikaatne. Ta peab laskma tõlkijal olla nii tark, nagu ta on, või nii rumal, nagu ta on.
** "Toimetaja ei saa tõlkija tööd ära teha ega ära rikkuda", Maret Käbini intervjuu [[Krista Kaer]]ale. "Tõlkija hääl", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 76
Säärane luule nagu [[Baudelaire]]'i oma on aga [[tähendus]]est tihti palju enam laetud kui mõni [[filosoofia]] [---] ja ometi ei nähta kogu selle mõtte-ehitise mahalammutamises ja hoopis piiratud rekonstrueerimises tõlke nime all midagi laiduväärset [---].
* [[Tõnu Õnnepalu]]. [[Charles Baudelaire]], "Les Fleurs du mal. Kurja õied". Tlk. Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 486
==Viited==
| |||