Suhkur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
* [[Eesti]] teadete järele sadanud muiste [[lumi|lund]] suhkruna [[taevas]]t, s. o. lumi olnud suhkur. [[Inimene|Inimesed]] hakanud aga suhkru pärast riidlema; igaüks tahtnud rohkem suhkrut saada. Inimeste riidlemise pärast moondanud Taevataat suhkru lumeks. Sest ajast peale sajab taevast ainult lund.
** [[Matthias Johann Eisen]], "Eesti vana usk". III osa, "Elemendid"
* Taewataat tegi inimese [[muld|mullast]], aga [[Taanlased|daanlase]] tegi ta suhkrust. Ja Hans Kaspar Jebbeseni oli ta iseäranis magusast suhkrust teinud, sõtkudes alkoholi käekasteks tarwitades. Kui magusad peawad weel Daani [[naine|Eewad]] olema! olen ma sagedaste mõelnud, sest need on suhkrust ja rõõsast koorest tehtud.
62. rida ⟶ 63. rida:
</poem>
* [[Anna Haava]], "Kohus" (kogumikus sarjast Väike Luuleraamat)
<poem>
vist oleme võhivõõras kohas
satume vastamisi ja juhus kannab
meid ettejuhtuvasse kohvikusse
esimese või viimase vaba laua taha
kus soovijaile serveeritakse
ammu unustatut, õhku haihtunut
kus aastad sulavad nagu suhkur
</poem>
* [[Jan Kaus]], "ära ütle veel head aega...", Looming, 10/2016
<poem>
Minevik paiskub peale, kui kümneeurone magustoit maheda [[muusika]]ga [[kohvik]]us
on hoopis 20 aastat vana [[kakao]], suhkru ja [[piim]]a mõrkjas segu,
mida "MacGyverit" vaadates tassist [[lusikas|lusikaga]] süüa.
"No mis sa tuhnid seal kapis, meil ei ole midagi magusat, ma ju ütlesin, ainult kakaod on, suhkur saab kohe otsa, ära pane nii palju!"
Kui oleme kiskunud maha vana [[tapeet|tapeedi]] ja krohvi,
puhastanud välja iidsed seinapalgid,
oleme rebinud üles nõukaaegsed papp-plaadid,
siis oleme seal, mida nemad tahtsid nii väga peita.
Et keegi, mitte keegi ei näeks ega teaks.
Et oleme tegelikult [[vaesus|vaesed]]. Et ostsime viimase raha eest [[jahu]] ja kakaod ja tapeeti. Ja et suhkur saab kohe-kohe otsa.
</poem>
* [[Piret Põldver]], "Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...", Müürileht, 28. jaanuar 2019
<poem>
Küll lutsutaksin su luid, sa mu arm.
Küll rahuldaks alles mu isu
Su reite meekärg, Su rinna suhkrune [[liha]],
Su kõri mahlakas [[õun]].
</poem>
* [[Cathal Ó Searcaigh]], "Õgardlus", tlk [[Doris Kareva]], Sirp, 28.05.2004
<poem>
Sa ilmusid mu ellu - oh imet - imbusid
mu ellu, sulasid kui suhkur, [[sool]];
Sind ennast silmamata ilmutas
Su [[maitse]] siiski iga [[silmapilk]]
Su märkamatuid [[märk]]e igal pool
</poem>
* Doris Kareva
75. rida ⟶ 123. rida:
==Kirjandus==
* [[Roald Dahl]], "Henry Suhkru imeline lugu", Tallinn: Eesti Raamat, 2009
* [[Adolf Rammo]], "Suhkrupoisi äpardus"
==Välislingid==
| |||