Inimene: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Inimene''' on liigi ''Homo sapiens'' ('tark inimene') esindaja. Laiemas tähenduses on inimesed perekonda inimene (''Homo'') kuuluvate liikide liikmed, sh ''Homo habilis'' (osav inimene), ''Homo erectus'' (püstine inimene), ''Homo floresiensis'' (Florese inimene) ja ''Homo neanderthalensis'' ([[neandertallane]]).
* Usun, et inimese kõige olulisem tegevus on salvestada, kogeda, olla vaatleja. See on ilmselgelt palju sügavam elutõde kui millegi loomine, kordasaatmine, muutmine või sekkumine. Kuid selle taipamine võtab [[aeg]]a. (lk 64)▼
* Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus nii ajas kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, mille [[vili|viljad]] küpsevad alles tuhandete aastate pärast. Selle taustal õitseb aimdus [[teadvus]]e nähtamatust niidistikust, [[universum]]i mõtlevast risoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp. (lk 66-67)▼
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad 2013 ▼
* Inimene on inimeseks saanud ja püsib inimesena mitte tahteliselt - oma inimeseksolemine avastatakse tagantjärele ja siis pole enam midagi teha.▼
** [[Ülo Matjus]] esteetika loengus 2003. aasta sügissemestril. "Summa hvolkloristika, ehk, Tagasihoidlikke tähelepanekuid Tartu Ülikoolist (2002-2005)". Koostanud Tiit Kuuskmäe. Tartu, Mahetrükk 2005▼
* ABRAHAM: Inimestel on väga imelik, väga ohtlik omadus: tahtmine targemaks saada. Teistel [[loom]]adel sihukest kihku ei ole.▼
** [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 15▼
* "Pole hullu. Mina pole kunagi teadnud, mida teha," kostis Rincewind õõnsa lõbususega. Ma olen veetnud kogu oma elu täielikus segaduses." Ta kõhkles. "Ma arvan, et seda kutsutakse inimeseks olemiseks või midagi sellist."
** [[Terry Pratchett]] "Ürgsorts" (lk 262)
* Inimene usub, et [[õnn]] on seda suurem, mida rohkem tal on.▼
* Vaene inimloomus, milliseid kohutavaid [[kuritöö|kuritegusid]] on tema nimel korda saadetud!▼
* Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu [[tõde|tõtt]] rääkida – kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid.▼
** [[Emma Goldman]]▼
** [[Anton Hansen Tammsaare]] "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]"▼
* Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm /.../, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild [[loodus]]e ja vaimu vahel. Vaimu poole, Jumala juurde kutsub teda seesmine ettemääratus - Looduse poole, [[ema]] juurde tagasi tõmbab teda tungivaim igatsus; nende kahe [[võim]]u vahel vangub [[hirm]]ust värisedes tema [[elu]].▼
** [[Hermann Hesse]] "[[Stepihunt]]"▼
* Inimene vajab [[usk]]u. [[Häda]] sellele, kes ei usu millessegi.▼
** [[Victor Hugo]] "[[Hüljatud]]"▼
* Inimene olla tähendab teha endast midagi rohkemat, kui sa oled.
** Kapten Picard ("Star Trek")
==Allikata tsitaadid==
▲* Vaene inimloomus, milliseid kohutavaid [[kuritöö|kuritegusid]] on tema nimel korda saadetud!
▲** [[Emma Goldman]]
* Inimese [[sõna]] on kõige vastupidavam materjal.
21. rida ⟶ 42. rida:
* Kui anda inimestele [[vabadus]] teha, mida [[ise]] tahavad, siis hakkavad nad tavaliselt üksteist jäljendama.
** [[Eric Hoffer]]
▲* Inimene usub, et [[õnn]] on seda suurem, mida rohkem tal on.
▲* Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu [[tõde|tõtt]] rääkida – kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid.
▲** [[Anton Hansen Tammsaare]] "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]"
* Kas inimene on [[Jumal]]a vusserdis? Või on Jumal üks inimese vusserdistest?
** [[Voltaire]]
▲* Inimene vajab [[usk]]u. [[Häda]] sellele, kes ei usu millessegi.
▲** [[Victor Hugo]] "[[Hüljatud]]"
▲* Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm /.../, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild [[loodus]]e ja vaimu vahel. Vaimu poole, Jumala juurde kutsub teda seesmine ettemääratus - Looduse poole, [[ema]] juurde tagasi tõmbab teda tungivaim igatsus; nende kahe [[võim]]u vahel vangub [[hirm]]ust värisedes tema [[elu]].
▲** [[Hermann Hesse]] "[[Stepihunt]]"
* Iga haritud inimene võib vähemalt ühe [[romaan]]i kirjutada - romaani iseenesest.
57. rida ⟶ 68. rida:
** [[Manfred Kyber]]
▲* Usun, et inimese kõige olulisem tegevus on salvestada, kogeda, olla vaatleja. See on ilmselgelt palju sügavam elutõde kui millegi loomine, kordasaatmine, muutmine või sekkumine. Kuid selle taipamine võtab [[aeg]]a. (lk 64)
▲* Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus nii ajas kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, mille [[vili|viljad]] küpsevad alles tuhandete aastate pärast. Selle taustal õitseb aimdus [[teadvus]]e nähtamatust niidistikust, [[universum]]i mõtlevast risoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp. (lk 66-67)
▲** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad 2013
▲* Inimene on inimeseks saanud ja püsib inimesena mitte tahteliselt - oma inimeseksolemine avastatakse tagantjärele ja siis pole enam midagi teha.
▲** [[Ülo Matjus]] esteetika loengus 2003. aasta sügissemestril. "Summa hvolkloristika, ehk, Tagasihoidlikke tähelepanekuid Tartu Ülikoolist (2002-2005)". Koostanud Tiit Kuuskmäe. Tartu, Mahetrükk 2005
▲* ABRAHAM: Inimestel on väga imelik, väga ohtlik omadus: tahtmine targemaks saada. Teistel [[loom]]adel sihukest kihku ei ole.
▲** [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 15
==Vanasõnad==
| |||