Ene Mihkelson: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Mina]]-tegelane on kohal ka seal, kus teda grammatiliselt näha pole, kõik käib ju läbi autori. Ma olen alati hämmeldunud, kui mult küsitakse: „Kas"Kas see päriselt oli ka nii?”". Päriselt-päriselt, kui [[raamat]]us on kirjas, siis ikka päriselt.

* Ma ei arva üldse, et [[kirjandus]]ele ja [[kunst]]ile saab ette kirjutada, mida on vaja käsitleda. Seda teevad võimulähedased [[inimene|inimesed]], kes muidu ei mõista, miks kirjandust üldse vaja on. Neile tuleb meelde tuletada, et kui pole [[eesti kirjandustkirjandus]]t, [[eesti keel]]t, eesti [[eesti kultuur]]i, siis pole ka Eesti [[riik]]i ja kuskil mujal [[maailm]]as ei saa nad olla ministrid, peaministrid, linnapead, hästi makstud ametnikud, kes tahes. Kirjandus, kunst, [[kultuur]], [[teadus]]ed – need on selles riigis kõik alarahastatud.

* Tõsiselt võetav vaimne [[töö]] on pingeline ja ränk asi, mitte mingi vaba aja [[harrastus]].

* Ma tahan panna kirja selle ajahetkeaja[[hetk]]e, kus on lõpmata palju teisi ajahetki. Ma püüan midagi unustusehõlmast välja tuua, talletada. Ma olen aru saanud, et igas [[ühiskond|ühiskonnas]] midagi kaob, midagi [[unustamine|unustatakse]], ja järelmid ilmuvad kultuuris hoopis teisel ajal ja kujul. Päris ära ei kao miski.

** [[Jürgen Rooste]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ene-mihkelson-kirjandusele-ja-kunstile-ei-tohi-midagi-ette-kirjutada/ Ene Mihkelson: „Kirjandusele"Kirjandusele ja kunstile ei tohi midagi ette kirjutada!”"] Sirp, 21. oktoober 2010

Mitu [[elulugu]] olen rääkinud, mitu [[suguvõsa]] kuulajaisse sisen-