Kuusk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
 
* [[Maja]]kesest tõusis [[taevas]]se peenike suitsujuga. Kuused hõljutasid oksi, sest neile ei meeldinud, kui avalikes kohtades [[Suitsetamine|suitsetati]]. Aga kes on kunagi küsinud, mida arvavad kuused suitsetamisest.
** [[Hannu Mäkelä]], "Härra Huu". Tõlkinud [[Piret Saluri]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 20
 
 
19. rida:
suhkrupäie all sina läed.
</poem>
* [[Henrik Visnapuu]], "Kümnes kiri Ingile" kogust "Käoorvik" (1920)
 
 
26. rida:
ja kirju kuusk — see loitles igas majas.
Kuid leebe nukrus looritas me [[hing]]i,
sest võõraist [[aken|aknaist]] „Püha"Püha öö“öö" meil' kajas.
</poem>
* [[Heiti Talvik]], "Jõuluööl" kogust "Kohtupäev" (1937)
37. rida:
kuuse alla hange.
</poem>
* [[A. A. Milne]], "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 116
 
 
<poem>
Ütle: „Haljas"Haljas kuusk, sa tume talve[[ingel]]."
Ütle pilketa. Pateetiliselt. Õrnalt.
[[Sõna]]dest jääb [[õhk]]u [[valge]]id nõiaringe.