Rõõm: erinevus redaktsioonide vahel

 

<poem>

lõikavad hõiskamisega.

6 Kes minnes kõnnib nuttes,

* Kui uurida emotsioonide tekkelugu, siis vanimad emotsioonid on negatiivsed ja pärinevad reptiilidelt. Reptiilide leiutised on näiteks [[viha]] ja [[hirm]]. Positiivsed emotsioonid on evolutsiooniliselt hilisemad - rõõm ja üllatus on juba imetajate leiutised. Näib, et evolutsiooni pime kellassepp liigub siiski vaikselt hingelise eldoraado suunas.

** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika ehk metsa see lingvistika". Välgi metsad 2015, lk 165

* [[Naer]] on ühest küljest laiem kui nali: on olemas nt. "närvinaerud" – hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust, elujõudude küllusest või rituaalsetel põhjustel – [[Vladimir Propp|Vladimir Propil]] (1976) on need kolm toodud välja eraldi naeruliikidena. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti.

** [[Arvo Krikmann]], [http://www.folklore.ee/~kriku/HUUMOR/Nlj_intro1.pdf "Sissejuhatavat huumorist ja rahvanaljast: ained, mõisted, teooriad"] Keel ja Kirjandus 2002, nr 12, lk 833–847

* Juba lapsepõlvest peale on elav [[kujutlusvõime]] olnud mu suurim [[vaenlane]]. Nii sageli olen selletõttu oma rõõmud ette ära nautinud, nii et need lõpuks saabudes mulle isegi pettumuse on valmistanud.

** [[Karl Ristikivi]], "[[Imede saar]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1964, lk 45

* [David:] Kuidas saaksin selle rõõmu [[laul]]uks muuta, lauluks, milles oleksid ühendatud mu [[armastus]], Blanche ja Issanda heldus, kes on lasknud seda mulle osaks saada ... ? See ei ole võimalik, see laul peaks olema nii suur ja vägev, et see nõuaks tuhandeid lauljaid ja kõiki mänguriistu. Ja samal ajal peaks see olema nii õrn, et seda vaevalt võib kuulda ... (lk 113)

* Nii nagu [[ingel|inglid]] ei tunne inimeste rõõmu, [[hirm|kartus]]t ja [[lein]]a, nii on [[muusika]]. See jääb kõlama omaette, maa ja taeva vahele, sinna, kus ei ole ei head ega kurja. (lk 301)

** Karl Ristikivi, "[[Rõõmulaul]]", Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1966

 

** [[Vikram Seth]], "Tasavägine muusika". Tõlkinud Anne Lange. Tänapäev 2001, lk 90. (Mõeldud on Beethoveni keelpillikvintetti op. 104)

 

* [[Elu]] rõõmud on [[puder]] ja [[supp]], [[eesel]], kelle seljas sõita, ja [[naine]], kes eeslit edasi juhiks.

** [[Araabia vanasõnad|Araabia vanasõna]]

* Tüssajat tüssata on kahekordne rõõm.

** [[Prantsuse vanasõnad|Prantsuse vanasõna]]

* Ilu toob [[silm]]ale rõõmu, kuid [[hing]]ele [[valu]].

** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]]

* Kas midagi saab olla loomu poolest ilus või inetu? Mis teeb inimesele rõõmu, paistab talle ka ilus.

** [[Sanskriti vanasõnad|Sanskriti vanasõna]]

* Ees ilu ei lähe ega rõõm perra rühi, ees käivad itkupäevad, taga laste laulupäevad.

* [[Nutt|Pill]] pika ilu järele, lall laia rõõmu peale.