Autoriõigus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
20. rida:
* Eesti muusikamaastikule on tõusnud ka teine probleem – vanema [[muusika]] keeruline kättesaamine. "Koroonakevade ajal avastasin, et Eesti vanemat muusikat on peaaegu võimatu kuulata, sest neid ei eksisteeri digiplatvormides ja enam ei saa osta ka nende plaati," lausus [[Martin Aadamsoo|[Martin] Aadamsoo]]. [Kaspar] Koppel kommenteeris, et selle probleemi juures on põhiline küsimus õigustes. "Keegi ei saa neid lugusid lihtsalt üles laadida ja nendega raha teenida, kui neil puuduvad selleks õigused."
** [https://kultuur.err.ee/1124077/virgo-sillamaa-eesti-muusikast-suurtel-platvormidel-enamus-artiste-ei-teeni-digikanalites-midagi "Virgo Sillamaa Eesti muusikast suurtel platvormidel: enamus artiste ei teeni digikanalites midagi"] ERR, 14. august 2020
 
* Tegelikult polnud Autorit ka kunstniku eluajal, kuid posthuumne teksti koestiku elustumine on siin otsekui "füüsiline metafoor" Autori surmale. Ja lõpuks läheb see koestik omakorda rändama tsitaatide ja pastiššidena teistesse tekstidesse.
Autoril on tõsi küll veel mingid "õigused", mida kaitseb vastav organisatsioon. Viimane tundub mingi anakronistliku laibaõgimisena. Kujutage ette: Autor on surnud, "ta ei edasta enam omaenda kannatusi, huumorit, tundeid ja muljeid, vaid pigem seda tohutut sõnastikku, millest ta haarab möödaminnes midagi vajalikku" ([[Roland Barthes|Barthes]]) - ja siis on sel kopeerijate liidu ([[Mati Unt|Unt]]) liikmel füüsilise surma järgselt veel mingid Autoriõigused tervelt viiekümneks aastaks!
** [[Ants Juske]], [https://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Kunst/kunst1-1.html "Surnud Autor ja tema õigused"], Sirp, 8. mai 1998
 
{{Vikipeedia}}