Kinnas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
19. rida:
* "Andke mulle tema kinnas," ütles Beaumanoir. "See on," jätkas ta peent kudet ja saledaid [[sõrm]]i vaadates, "õrn ja habras pant nii surmlikuks otstarbeks. Näed sa, Rebekka, nagu sinu õhuke ja kerge sõrmkinnas meie raske teraskinda kõrval, niisama seisad sina ise oma asjaga tempelordu vastas, sest just meie ordu oled sa oma tegudega välja kutsunud."
:"Heitke mu süütus kaalule," vastas Rebekka, "ja mu [[siid]]kinnas kaalub teie raudkinda üles."
** [[Walter Scott]], "Ivanhoe", 38. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]]
 
 
* Edasi otsides leidis d'Artagnan lõpuks [[müür]]i äärest rebenenud naisekinda. Sealt, kus kinnas ei olnud vastu [[muda]]st maad puutunud, oli ta säravalt puhas. See oli üks neid lõhnastatud kindaid, mida armastajad nii meelsasti tõmbavad kaunilt naisekäelt.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk lk 229
 
* "Ehi [[sakslased|sakslast]] mismoodi tahes," mõtles ta, "anna talle ei tea kui peen ja [[valge]] [[särk]] selga, pangu ta [[saabas|lakksaapad]] jalga, tõmmaku kas või [[kollane|kollased]] kindad kätte, ikka on ta nagu juhtnahast tehtud; valgetest kätistest paistavad karedad punased [[käed]] ja elegantsest ülikonnast vaatab vastu [[pagar]] või heal juhul puhvetipidaja. Need karedad käed otse nõuavad naasklit või vähemalt orkestrandi [[viiul]]ipoognat."
** [[Ivan Gontšarov]], "Oblomov", II jagu, 1. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]]
 
43. rida ⟶ 44. rida:
Ja pilges on [[sõna]]de toon ja tuum,
kui lausub preili Kunigund:
„Noh"Noh, [[rüütel]] Delorges, kui te [[armastus|arm]] on nii kuum,
nagu vannute mulle te iga tund,
eks tõstke mu kinnas siis üles sealt!"
[[Mees]] alla tõttabki kannapealt
ja miskiks ohtu ei hinda,
58. rida ⟶ 59. rida:
tõrkuda kuum Kunigund ei taha.
Kuid kinnas lendab ta näkku seal:
„Te"Te tänu, daam, ma ei ihka eal!"
Ja samas rüütel ta jätab maha.
</poem>
93. rida ⟶ 94. rida:
Ütle mulle, hellake!"
 
"Ei ole näinud," ta kostis mull’mull',
"tahan teistelt küsida."
Neiu mult häbendes ära läks,
157. rida ⟶ 158. rida:
<poem>
Ära koo mu käpikuisse [[päike]]st,
külmi [[lumehelbed|helbeid]] püüda siis ei saa.
Ära koo mu käpikuisse päikest,
lumepall võib peos sulada.