Sinilill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
* Sinilill - nii tilluke [[taim]] Eesti [[kevad]]ises [[mets]]as, ent kui palju kordi kohtame teda [[Pedro Krusten|Krusteni]] teostes ühenduses koduigatsusliku kontemplatsiooniga!
** [[Mall Jürma]], "Pedro Krusten", lk 63´
<poem>
Üks suini hääbuv [[lill]]eke
wõis [[armastus]]eks asja anda.
Muu on kõik [[elu]]s üürike,
kõik hädad jõuan [[naer]]des kanda.
Kuid sinilille kaotades,
mis minu [[hing]]e ainus vara,
mul tarduks [[veri]] [[süda]]mes.
[[Hirm]] mõistusetaks teeb mu ara.
/---/
Mu sinilillest — [[süütus]]est
ei tea armas inimene,
kust pärit ta, mis kevadest?
Ta elulill on igavene.
/---/
Kui kahekesi laanedes
me uitasime noores eas
ja paleusi puhtuses
võis näha meie endi seas:
Siis soov mul sündis südamest,
mis ütlemata ainult ilus:
„Sa kõigist ilma lilledest
too sinilill, mis vargselt vilus!”
</poem>
* [[Marie Heiberg]], "Sinilill"
38. rida ⟶ 67. rida:
</poem>
* [[Paul-Eerik Rummo]], "Inimene pole rauast", pühendatud [[Kersti Merilaas]]ile.
<poem>
sinililled tõusevad üles
[[jeesus]] tõuseb üles
jüri tõuseb öösel üles
töörahvas tõuseb üles
[[koer]]a [[saba]] tõuseb üles
rikkad tõusevad vara üles
kult [[rukis|rukkis]] tõuseb üles
lehed tõstavad mässu
[[puu]]de vastu
aga see on juba
[[sügis]]
</poem>
* [[Jüri Kolk]], "Kevad" kogus "Laskmata karu peied" (2019)
==Kirjandus==
| |||