Friedebert Tuglas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
* Ei ole nõudlikumat vormi kui väikese [[novell]]i oma: anda mõnel ainsal leheküljel sündmus mitte [[anekdoot|anekdoodina]], vaid elumahlase tervikuna; esitada inimesed, neid kirjeldamata; hingeeluline [[kriis]], seda sõnul eritlemata; ümbrusekujutus sellesse süvenemata; [[mõte]] ilma propageerimata ja [[meeleolu]] ilma rõhutamata, ning lõppude lõpuks nähtava tegevuse taga perspektiivne tagapõhi, sümboolne sügavus. See on [[sonett]] [[proosa]]s. (lk 31)
* Kui palju [[kultuur]]i, peale ande, näib nõudvat korrektse ja [[maitse]]ka teose kirjutamine. Kui vähe on neid, kes iial ei haava, kordagi ei komista. Igavesti eeskujulik on ses suhtes [[Anton Tšehhov|Tšehhov]]. Suured "esimese järgu geeniused" on harva nii neitsilik-häbelikud. Ei ole seda [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]], [[Henrik Ibsen|Ibsen]] ega [[Lev Tolstoi|Tolstoi]]. Nad on liiga eksimatud, liiga enesega rahul, et olla tagasihoidlikud ning taktitundvad. Nad on ikkagi kuskil [[banaalsus|banaalseid]] tõdesid kuulutanud või robinal peale tunginud. Kuid kõik, mis peale tungib, mis liiga kindel oma õiguses ja kõigutamatult iseteadlik, on kunstis vale. (lk 122)
**
==Luule==
<poem>
Ju [[laps]]ena ihkasin [[meri|merd]] ääretut mina.
Ma tahtsin näha ta [[laine]]te [[valge]]id harju
ja lainetel liuglevat viirese varju
ja [[vaht|vahu]] sees õõtsuvaid [[kajakas|kajakakarju]]
ning kaugel kõikuvat üksikut [[puri|purje]].
Ma ihkasin näha ta tuksuvat pinda
kui magava [[hiiglane|hiiglase]] [[raudrüü]]s [[rind]]a
/---/
Kõike seda ihkasin ma
tusk lapsel ju täitis rinda,
saaks suure mere [[rand]]a,
saaks randa ma!
/---/
Ja nüüd ometi näen ma sind, oh mõõtmatu meri!
Kui avar, kui suur, kuis helendad sa!
Kuis [[vabadus]]t hoovab sust vastu otsata!
Rind rusutud vastu [[vangla]] seina,
[[käed]] kramplikult aknaraudades,
silmad täis aja trotsi ja [[lein]]a -
nii viimaks sind ometi näen!
</poem>
* "Meri"
==Allikas täpsustamata==
| |||