Rooma: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
* Kui [[paavst]] Clemens [Clemens IV] mõtles Roomale, tõusis [[viha]]puna tal palgesse. Rooma, mida juba ta eelkäijad olid nimetanud Suureks Hooraks! Rooma, mis nimepidi oli ta piiskopitooli asupaigaks, aga kuhu ta meeleldi ei läinud isegi jumalateenistust pidama, sest alati olid roomlased paavsti selja taga ta [[vaenlane|vaenlastega]] kurja nõu pidanud. (lk 170)
* Seitsmele künkale on Rooma ehitatud ja [[seitse]] on [[tee]]de arv, mis sinna viivad: Via Aurelia, Via Claudia, Via Cassia, Via Flaminia, Via Salaria, Via Latina ja lõpuks kõigist kuulsaim — Via Appia. Leegionide teed, kes läksid välja Roomast, et [[maailm]]a vallutada, ja barbaaride teed, kes omakorda vallutajatena marssisid Rooma. Ikka veel kannavad need paganliku aja [[nimi|nimesid]] ja nende kuulsuski on pärit samast ajast, kohati säilinud, kohati kulunud ja kadunud, nagu nende sillutise [[kivi]]dki. Kristlastele on aga Rooma teedelt päranduseks jäänud ainult üks kurb küsimus: "Quo vadis?" (lk 181)
* Need hüüded ["Elagu [[keiser]]!"] kõlasid üle vägevate pasunahelide ja trummipõrina, kostsid läbi kõigi Rooma [[kirik]]ute kellahelina, kui pidulik rongkäik otse läbi linna Kapitooliumile suundus. Sest kuhu mujale pidi Rooma juhtkond viima külalise, kellele rahva [[vaimustus]] juba esimesel päeval oli pähe surunud nähtamatu keisrikrooni.
:Nüüd seisab Konradin kuulsaimal kõigist Rooma seitsmest künkast, paigal, mis läbi aegade on olnud maailma keskpunkt. (lk 183-184)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961
| |||