Saba: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
'''Saba''', lõunapoolses keelepruugis '''händ''' on mitmete loomade kehaosa, mis jääb pärakust tahapoole; eraldiseisev paindlik jätke keha küljes. Laias laastus vastab see imetajate, roomajate ja lindude ristluu ning sabaluu piirkonnale. Kuigi sabad esinevad peamiselt selgroogsetel, on sabalaadsed jätked ka mõnel selgrootul, näiteks skorpionitel ja tigudel.
 
* [[Orav]] on sõltumatuse saavutanud saba.
** [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. Loomingu Raamatukogu 1974/2
 
* Ja [[Simson]] läks ning püüdis kinni kolmsada [[rebane|rebast]]; ta võttis [[tõrvik]]uid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele tõrviku.
* [[Mälu]], arvan ma, on selle saba aseaine, millest me [[evolutsioon]]i õnnelikus käigus ilma jäime. See suunab kõiki meie liikumisi, kaasa arvatud migratsiooniprotsessid. Lisaks on terves mäletamise protsessis midagi atavistlikku, kas või juba sellepärast, et see protsess pole kunagi lineaarne.
:5 Siis ta süütas [[tuli|tulega]] tõrvikud ja laskis rebased lahti vilistite vilja[[põld]]udele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad kui lõikamata vilja, [[viinamäed]] ja [[õlipuu]]d.
** [[Jossif Brodski]], "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28
 
* Mis on aeg? See on [[madu]], mis sööb oma saba.
** [[Kurt Vonnegut]], "Tšempionide eine" (1973)
 
* POLIITIK, n. [[Angerjas]] ses põhja[[muda]]s, millele on püstitatud kogu [[ühiskond]]lik ehitis. Kui ta vingerdab, peab ta oma sabavõdinaid ekslikult kogu rajatise värisemiseks. [[Riigimees|Riigimehega]] võrreldes on tal õnnetus olla elus.
** [[Ambrose Bierce]], "The Devil's Dictionary" (1948), lk 259. Algselt: "The Cynic's Word Book" (1906).
 
* [[Jänes]] ja [[rebane]] märkisid ära, kuhu [[vesi]] voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev saba näitas tulevase Emajõe suunda. [[Mutt]] kündis esimese vao, [[mäger]] töötas sügavas, [[hunt]] kaapis, [[karu]] kandis ja [[pääsuke]] ning muud [[lind|linnud]] olid kõik tegevuses.
** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat, 1979
 
* [Laevakokk Villatort peab haidele jutlust:] "Eks te ole kõik [[hai]]d ja loomu poolest väga aplad, kuid ma ütlen teile, vennad mereloomakesed, et aplus… no miks te sindrinahad jälle sabadega laksutate, jätke järele! Kuidas te saate mind kuulata, kui seal all nisuke kuradima pladistamine ja lartsutamine käib?" (lk 328)
* Sabaliputamine on nii inimese kui [[kala]] juures alaväärtuslikkuse tunnus. (lk 409)
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
 
* Ja [[Simson]] läks ning püüdis kinni kolmsada rebast; ta võttis [[tõrvik]]uid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele tõrviku.
:5 Siis ta süütas tulega tõrvikud ja laskis rebased lahti vilistite vilja[[põld]]udele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad kui lõikamata vilja, [[viinamäed]] ja [[õlipuu]]d.
* [[Kohtumõistjate raamat]], peatükk 15, salmid 4-5
 
 
 
36. rida ⟶ 19. rida:
Seepärast lõikab Issand Iisraelilt
ühel päeval [[pea]] ja saba, võrse ja varre.
14 Vana ja austatu on [[pea]],
aga [[vale]]t õpetav [[prohvet]] on saba.
</poem>
42. rida ⟶ 25. rida:
 
 
<poem>
Karjalaps vaeseke kuhja all kükib,
kaelani märg, [[külm]] kallale tükib.
Tuule ja vihma käes [[loom|elajad]] norgus,
[[koer|karjakrantsilgi]] saba on sorgus.
</poem>
* "Eesti Pastoraal", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 7
 
* [[Jänes]] ja [[rebane]] märkisid ära, kuhu [[vesi]] voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev saba näitas tulevase [[Emajõgi|Emajõe]] suunda. [[Mutt]] kündis esimese vao, [[mäger]] töötas sügavas, [[hunt]] kaapis, [[karu]] kandis ja [[pääsuke]] ning muud [[lind|linnud]] olid kõik tegevuses.
** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat, 1979
 
 
* [[Marss|Marsil]] on [[linn]]asid. No, väga kena! mõtlesin ma. [[Linn]] oli päälegi väga tore, [[torn]]id väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval. Suured saksad kõik väga sabalised, mõnel on see ülearune liige seda, mõnel toda karva, mõnel pikk, mõnel lühike, mõnel koguni pikem kui terve [[keha]]. Ühe kui teisega katsun juttu, aga paraku — koon hakkab liikuma ja minu eest põgenetakse kui [[tuli|tule]] eest ja katsutakse aga sabasid varjata. Hädas vaatan ma ümber, kas üht [[habemeajaja]] töötuba näeksin, kust ma enesele ka saba taha laseksin seada, et need pärdikud mind enam ei kardaks. Loen ühelt klaasukselt: "[[Habe]]me mahavõtmine liikumise seaduse teel!"
* [Laevakokk Villatort peab haidele jutlust:] "Eks te ole kõik [[hai]]d ja loomu poolest väga aplad, kuid ma ütlen teile, [[vend|vennad]] mereloomakesedmere[[loom]]akesed, et aplus… no miks te sindrinahad jälle sabadega laksutate, jätke järele! Kuidas te saate mind kuulata, kui seal all nisuke kuradima pladistamine ja lartsutamine käib?" (lk 328)
* Sabaliputamine on nii inimese kui [[kala]] juures alaväärtuslikkuse tunnus. (lk 409)
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
 
 
* POLIITIK, n. [[Angerjas]] ses põhja[[muda]]s, millele on püstitatud kogu [[ühiskond]]lik ehitis. Kui ta vingerdab, peab ta oma sabavõdinaid ekslikult kogu rajatise värisemiseks. [[Riigimees|Riigimehega]] võrreldes on tal õnnetus olla elus.
** [[Ambrose Bierce]], "The Devil's Dictionary" (1948), lk 259. Algselt: "The Cynic's Word Book" (1906).
 
 
* [[Marss|Marsil]] on [[linn]]asid. No, väga kena! mõtlesin ma. [[Linn]] oli päälegi väga tore, [[torn]]id väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval. Suured saksad kõik väga sabalised, mõnel on see ülearune liige seda, mõnel toda karva, mõnel pikk, mõnel lühike, mõnel koguni pikem kui terve [[keha]]. Ühe kui teisega katsun juttu, aga paraku — koon hakkab liikuma ja minu eest põgenetakse kui [[tuli|tule]] eest ja katsutakse aga sabasid varjata. Hädas vaatan ma ümber, kas üht [[habemeajaja]] töötuba näeksin, kust ma enesele ka saba taha laseksin seada, et need pärdikud mind enam ei kardaks. Loen ühelt klaasukselt: "[[Habe]]me mahavõtmine liikumise seaduse teel!"
/---/Vagune kartlik loomakene on varsti mu lõua paljaks teinud ja minul väriseb ihu tulevase sabaristimise pärast.
:— Mis veel soovite, mu härra? küsib karvavõtja.
58. rida ⟶ 46. rida:
:— Saba neh.
:— Saba tõesti?!
:— Nojah, siinpool on ju see [[mood]].
:— Vabandage, mu härra, vastab [[kunstnik]] häbelikult, mina olen erapooletu!
:— Kas siis saba mõni [[partei|erakonna]] märk on?
:— Mu härra, kust teie olete?
88. rida ⟶ 76. rida:
:Kes teab, mis oleks sündinud, aga õnneks võisin ma seletada, et maa päält tulen ja nende sabaloogikas täitsa kahjuta võõras olen. See aitas. Minu küsimuse pääle, mis siis nende kõikide mulle ette veeritud sabade [[tähendus]] on, kästi mind seda ülemarsiliselt konversatsiooni-leksikonist ehk [[teadus]]te [[raamat]]ust järele vaadata.
** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/%C3%9Che_kirjaniku_p%C3%A4evaraamatust "Ühe kirjaniku päevaraamatust"], Planeet Mars, hotell Hommikumaa, 18. skp. 18…
 
 
 
* Indrek oli kuulnud vanu jahimehi rääkivat, rebane olevat nii kaval loom, et ta pühkivat sabaga oma jäljed [[lumi|lumel]] tasaseks. Oli see õige või mitte, seda Indrek ei teadnud, aga niipalju oli kindel, et oleks temal, Indrekul, saba, siis tema oleks küll nii kaval, et ta pühiks praegu ja ka [[tulevik]]us lumelt kõik oma jäljed, kuni see hädavajalik. Kahjuks ei olnud Indrekul sellist saba, millega jälgi pühkida, ja rebasel pole ehk nõutavat [[mõistus]]t, vaid on ainult saba. Nõnda jäävad Indrekul kui ka rebasel jäljed lumele, kui nad kõnnivad mööda [[mets]]a või lähevad mööda kraavikallast üle lageda [[raba]]. Õnnetu inimene, õnnetu loom!
** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" III, 38. peatükk
 
 
 
<poem>
Karjalaps vaeseke kuhja all kükib,
kaelani märg, [[külm]] kallale tükib.
Tuule ja vihma käes [[loom|elajad]] norgus,
[[koer|karjakrantsilgi]] saba on sorgus.
</poem>
* "Eesti Pastoraal", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 7
 
 
 
* [[Orav]] on sõltumatuse saavutanud saba.
** [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. Loomingu Raamatukogu 1974/2
 
* [[Mälu]], arvan ma, on selle saba aseaine, millest me [[evolutsioon]]i õnnelikus käigus ilma jäime. See suunab kõiki meie liikumisi, kaasa arvatud migratsiooniprotsessid. Lisaks on terves mäletamise protsessis midagi atavistlikku, kas või juba sellepärast, et see protsess pole kunagi lineaarne.
** [[Jossif Brodski]], "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28
 
* Mis on aeg? See on [[madu]], mis sööb oma saba.
** [[Kurt Vonnegut]], "Tšempionide eine" (1973)
 
 
 
 
==Vanasõnad==