Lili Milani: erinevus redaktsioonide vahel

* Arenenud riikides[[riik]]ides üle kogu maailma[[maailm]]a on monogeensete [[haigus]]te [[geneetika]] tänapäeva [[meditsiin]]i väga oluline osa. Selliseid haigusi on enamjaolt suhteliselt lihtne uurida: kui ühes [[geen]]is on kodeeritavat [[valk]]u rikkuv [[mutatsioon]], saavad [[arst]]id suure kindlusega öelda, et see muutus põhjustabki haigust. Komplekshaiguste puhul, nagu ka nimi ütleb, mõjutavad haiguse avaldumist paljud faktorid, sealhulgas kümned geenivariandid kombineerituna inimese [[elustiil]]i ja keskkonnateguritega. Nende haiguste puhul on võimalik hinnata vaid haigestumisriski, võttes arvesse kõik teadaolevad [[risk]]i mõjutavad faktorid.

* E-riigil Eestil on nüüd võimalus olla ülimalt uuenduslik, viies kokku maailma geneetikute seas väga kõrgelt hinnatud Eesti geenivaramu ja suure potentsiaaliga e-Tervise süsteemi. On arusaadav, et Eestil pole kusagilt võtta kümneid miljoneid eurosid, et järjestada kõigi 52 000 geenidoonori DNA (mis oleks ühtse riikliku süsteemi loomise alguspunkt) ning viia geenivariandid kokku olemasolevate tohutute terviseandmetega. Aga mõeldes sellele, et geenivaramuga võtavad järjest rohkem ühendust välisinvestorid, kes on vägagi huvitatud selle projekti rahastamisest – teades suurepäraselt, et tulevikus on võimalik see investeering mitmekordselt tagasi teenida –, on kahju, et me ise ei suuda seda projekti rahastada. See oleks Eestile hea võimalus tulevikku[[tulevik]]ku investeerida.

:Kui me mõtleme sellele, kui palju elusid vaktsiinid on päästnud ja kui oluline on see, et vähemalt 95 protsenti elanikkonnast oleks vaktsineeritud, et need haigused ei hakkaks uuesti levima, peame sellel teemal kindlasti edasi rääkima ja mõtlema, kuidas saab rahva usaldust[[usaldus]]t tõsta, et vaktsiinid on tõepoolest vajalikud ja aitavad elusid päästa.

* Suur probleem on kindlasti ka see, et inimesed ei vaata allikaid, kas sellel on tõeliselt vettpidav teaduslik alus või mitte. Me peame kindlasti teadlastena kogu aeg jälgima, mida meie vanemad või sõbrad näiteks sotsiaalmeedias jagavad. Me oleme vennaga mitu korda emale öelnud, et ema, mida sa nüüd jagasid, see on täiesti valeuudis. Siis ta võtab selle näiteks Facebookist[[Facebook]]ist maha.

* See on see probleem, et kui keegi arvab, mida kõike see [[sibul]] näiteks ravida võib ja näeb mingit artiklit selle kohta ja seda jagab, siis see levib ja kõik arvavad "Jaa-jaa, ma nägin ka seda uudist". Ma arvan, et sotsiaalplatvormide juhid peavad võtma seda sotsiaalset vastutust[[vastutus]]t ka. Tegelikult on nad väga võimelised arendama filtrit, mis ei laseks läbi valeuudiseid, (et) botid või trollid ei saaks nii palju ühiskonnadebatti tegelikult mõjutada ja polariseerida.