Triinu Pakk: erinevus redaktsioonide vahel

* Tahtmata võtta müüdifunktsioonide täitmise [[au]] [[kirjandus]]elt või [[kunst]]ilt, mis samuti loovad ([[George Santayana]] religioonimääratluse kohaselt) "teist maailma[[maailm]]a, kus elada", tekib [[kiusatus]] küsida, kas ei ole kõrvuti [[Karen Armstrong|Armstrongi]] kirjeldatud spirituaalse ahtrusega tänapäeva "[[postmodernism|postmodernistlikus]]" läänes siiski hea tervise[[tervis]]e juures ka nähtus, mida nimetaksin "neoarhaismiks" – muistsete [[müüt]]ide taaselustamine ja vanade [[kultus]]te töötlemine. ''[[Logos]]''<nowiki>'</nowiki>e poolt korraks põranda[[põrand]]a alla peletatud, ajab müütiline [[mõte]] seal jõudsasti võrseid, mis pistavad ikka ja jälle nina põrandapragude vahelt välja.

* Kui meenutada põhilist, tuleb öelda, et oma õnneks[[õnn]]eks heasse peresse[[pere]]sse sündinuna[[sünd]]inuna sai Bacon hea hariduse[[haridus]]e ning valiti juba varakult parlamenti, riigiametis edenemist taotledes koostas ta mitmeid edumeelseid ühiskondlikke projekte – muu hulgas Inglismaad[[Inglismaa]]d lõhestanud usuvastuolude lepitamiseks –, mille elluviimine mõningail hinnanguil võinuks Inglise XVII sajandi [[ajalugu|ajaloo]] märksa helgemale teele kallutada, kuid jäid teostamata, kuna tundusid kuningas James I-le oma ajast liiga kaugel ees olevat.

* Baconi peateosed püsisid kaua autoriteetseina ning enam kui sada aastat pärast tema surma[[surm]]a pühendasid prantsuse valgustajad-entsüklopedistid oma "[[Entsüklopeedia]]" nimelt [[Francis Bacon]]ile. Hilisem ajalugu viis aga täide Baconi vaga soovi, kui ta "Esseed" nende väljaandmise eel Buckinghami hertsogile pühendas – et see köide tema muudest teostest mitte lühemat aega[[aeg]]a ei püsiks.

* Tegelikult muidugi tuleks lugeda Baconi esseid originaalis – isegi kui see XVII sajandi kohati veel ladinamõjuline, napp ja/või tihendatud inglise keel võib mõnikord mõjuda mõistatuslikult. Kes tahab "Esseedest" otsida juhtlõngu Baconi teadusliku[[teadus]]liku ja filosoofilise tegevuse analüüsimiseks või leida arvuti abil näiteid sõnakasutuse kohta, teha verbaalanalüüse, see peab [[Ilmar Vene|Vene]] tõlke juurest karjudes põgenema. Kes aga tahab oma vaimset horisonti üldinimlike mõttemõlgutustega avardada, võib vabalt katsuda pista Baconi "Esseed" kuhugi taskusse – jah, kes oskab soovitada, kust leida piisavalt suurte taskutega kuub? – ning minna sellega jalutama üle mäe ja maa, kuhu jalad viivad. Kuhu me omadega ka ei satuks, on Baconi "Esseed" seal tahes või tahtmata igal juhul huviväärselt asja eest.