Suvi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Vikipeedia}}
[[Pilt:Aasovi mere rannik.jpg|
'''Suvi''' on soe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Suvele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid ja see, et sajab [[vihm]]a.
* Minu suved lõppesid alati umbes viieteistkümnenda [[juuni]] paiku, kui sai otsa õnnis ajapragu kartulipaneku ja [[hein]]ateo vahel, mil sai rahulikult [[raamat]]uid lugeda. Kui heinategu lõppes, tuli kartulivõtt, mis kestis vähemasti kaks kuud. Viimased kartulid [[maja]] taga hunnikus võttis [[külm]], siis teadsime, et [[november]] on saabunud. Külmavõetud kartulid loobiti [[sõnnik]]uhunnikusse, kus neist mõned mingi [[ime]] läbi [[kevad]]el siiski idanema hakkasid, moodustades seal omaette võiduka ''Homo sapiens''’i poolt hüljatud generatsiooni. (lk 180)
** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", Välgi metsad, 2015
* [[Jõulud]] ja jaanipäev on [[põhjamaa]] rahvaste suuremaid pühi [---]. Pigemini võiks jaanipäeva nimetada [[päike]]sepühaks. Suvise [[pööripäev]]a ajal, mis ju jaanipäevaga kokku langeb, rändab päike nagu [[kuningas]] kõrgel aujärjel, seistes oma [[võim]]u tipul; [[pimedus]] kaob [[valgus]]e eest isegi öösi, eriti põhjamail, kus [[öö]] täiesti kaotanud oma iseloomu.
** [[Matthias Johann Eisen]] "[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]" 1931
<poem>
Oli suvi, oli soe,
[[mets]]a all [[sipelgas|sipelgaid]] siples.
Leidsin üles [[Emajõgi|Emajõe]],
selles jões minu ema suples.
</poem>
* [[Ott Arder]], "[https://teele.luts.ee/node/5733 Emajõgi]"
<poem>
nii läksid [[päev]]ad ja suved
ja [[tuul]]ed tegid häält
ja kuningas lamas ja [[liha]]
tal kõdunes [[luu]]de päält
</poem>
* [[Jaan Kaplinski]], "Üks kuningas oli kord maata" kogust "Tolmust ja värvidest" (1967)
==Vanasõnad==
| |||