Redaktsioon: 18. oktoober 2020, kell 01:11 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. oktoober 2020, kell 11:02 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} * Kui palju on neid, kes seetõttu, et nad [[plaan]]i ei näe, lausa eitavad, et mingi plaan üldse olemaski on, või neid, kes mõtlevad sellele argusest värisedes ja usuvad kaheldes ning kahtlevad uskudes. Nad tõrguvad kõigest jõust vaatlemast [[inimkond\|inimsugu]] sipelgapesana, kus kellegi tugevama [[jalg]], kes mitteformaalselt on ise sipelgas, lömastab tuhandeid, hävitab tuhandeid nende väikestes-suurtes ettevõtmistes, kus [[Maa (planeet)\|Maa]] kaks kõige hullemat [[türann]]i — [[juhus]] ja [[aeg]] — kogu pesakuhila jälgi jätmata minema toimetavad, jättes maha tühja koha mõnele teisele usinale killale, mis samuti niimoodi minema pühitakse, et sellest jälgegi järele ei jää. ** [[Johann Gottfried von Herder]], "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", tlk Krista Räni, 2019, eessõna, lk 16 * Sipelgapesas kihavas askeldamises on kohutav [[ilu]]. Steriilsete tööliste isetu ohverdus [[kuninganna]] viljakuse ja [[pesa]] nimel paistab olevat ülima [[altruism]]i akt. See ühtaegu kiiduväärt ja häiriv. Kui sipelgad suudaksid kasvada [[rott\|rotisuurusteks]], oleks nende ~~ühiskondlik~~[[ühiskond]]lik kord tõenäoliselt võimsaim, põhinedes mitte üksikisiku [[vaba tahe\|vabal tahtel]], vaid nende [[geneetiline kood\|geneetilise koodi]] pimedal ~~kuulekusel~~[[kuulekus]]el. * Lojaalsus kuningannale on sipelgaühiskonnas keskne, ulatudes isegi iga steriilse emase töölise paljunemisvõime ohverdamiseni. Tõepoolest, see töölissipelgate pealesurutud paljunemisvõimetus on võlunud [[teadlane\|teadlasi]], kes püüavad mõista, kuidas arenes tõeline ''eusotsiaalne käitumine'' - ühiselu hüpersotsialistlik versioon. : See termin kirjeldab ühiskonnakorralduse kõrgeimat vormi ~~loomariigis~~[[loom]]ariigis. See hõlmab liigid, kel esineb ühine hoolitsus järelkasvu eest, eri põlvkondade ühine [[elu]] samas pesas või koloonias, ning tööjaotus paljunevaks ja mittepaljunevaks rühmaks, mis ühiselt kaitsevad [[kodu]], kus kasvatatakse noori. : Eusotsiaalne käitumine on evolutsioonilise leiutisena suhteliselt uus ning paistab olevat üsna haruldane. Miljonitest loomaliikidest, mis on [[Maa (planeet)\|Maal]] oleva [[elu]] 3,7-miljardi aastase [[ajalugu\|ajaloo]] käigus siin elanud, teame ainult 20 põlvnemisliini, kus on tõelised "eusotsialistid". Neliteist neist on putukad (sipelgad, [[mesilased]], [[herilased]] ja [[termiidid]]), kolm on [[krevett\|krevetiliigid]] ja kolm [[imetaja]]d - kaks [[paljastuhnur]]ite liiki ja väidetavalt ka [[inimene\|inimesed]]. ** [[E. O. Wilson]], [https://www.independent.co.uk/news/science/why-richard-dawkins-is-no-scientist-the-survival-of-the-least-selfish-and-what-ants-can-tell-us-9849956.html Why Richard Dawkins 'is not a scientist', the survival of the least selfish, and what ants tell us about humans - EO Wilson on his new book] Independent, 10. november 2014 17. rida: * [[Tööstus]]e ülesanne on ilmne. See on varustada inimest [[asi\|asjadega]], mis on vajalikud, kasulikud või ilusad, ning seega anda [[elu]] [[keha]]le või [[vaim]]ule. Niikaua, kui see [[eesmärk]] teda valitseb, on ta üks kõige tähtsamaist inimtegevustest. Kui ta sellest kõrvale kaldub, võib tööstus olla kahjutu, lõbustav või isegi koomiline neile, kes sellega tegelevad, kuid sel pole suuremat ühiskondlikku tähtsust kui sipelgate ja ~~[[mesilane\|~~mesilaste]] tavapärasel asjatamisel, [[paabulind]]ude uhkeldamisel või [[liha]]toiduliste [[loom]]ade kisklemisel raipe pärast. (lk 8) ** [[R. H. Tawney]], "The Acquisitive Society", 1920 31. rida: ==Vanasõnad== * [[Haigus]] tuleb [[Elevant\|elevandi]] ~~kiirusega~~[[kiirus]]ega ja lahkub sipelga kiirusega. ** [[India vanasõnad]]

Sipelgas: erinevus redaktsioonide vahel