Koorilaul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{toimeta}} TÜTARLAPS: Kes nad on?<br> ABRAHAM: Mingi teaduseveteranide koor, ah, pole seal ühtegi õiget teadlast! Kogunevad aeg-ajalt mu akna all...' |
Resümee puudub |
||
5. rida:
ABRAHAM: Mingi teaduseveteranide [[laulukoor|koor]], ah, pole seal ühtegi õiget [[teadlane|teadlast]]! Kogunevad aeg-ajalt mu akna alla kokku, et oma vaimustust avaldada. Kui nad teaksid, kui halvasti see kole [[laul]] vesikoerte [[seedimine|seedimisele]] mõjub...
* [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 17
* Et [[koor]]idele mitte teha asjatut vaeva minu laulude ettekandmiseks loa hankimisel, olen jätnud oma toodangu kasutamise kõigile vabaks nii kodu- kui välismaal. Olen loonud nad rahvale laulmiseks, siis olgu nad ka seks ilma takistusteta.
** [[Miina Härma]]: [[Harald Laksberg]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390208.2.36 "Oma rahva laps"] Postimees, 8. veebruar 1939, lk 5
* Meie esimese kõrgharitud naishelilooja, -koorijuhi, -organisti panus inspireeris kindlasti nii tema kaasaegseid kui ka järeltulevaid muusikategelasi. XIX ja XX sajandi vahetusel ja järgnenud kümnenditel ei olnud [[Rudolf Tobias|Tobias]], [[Mart Saar|Saar]], [[Cyrillus Kreek|Kreek]] ja [[Artur Kapp]] sugugi veel laialdasse muusikaellu süvitsi kinnistunud, vähemasti rahvuskultuuri kontekstis mitte. Võib-olla oligi Härma erinevalt Tobiasest rohkem "siin ja praegu" vaatega: aktiivne tegevus kõrgetasemeliste kooridega, kontserdid organistina, koorilooming tollaste kooride tarvis (kui paljukest siis oli tollal meie oma professionaalset kooriloomingut, mis ka laiale lauljaskonnale mõistetav ja kättesaadav?). Härma astus sammu edasi ka eesti rahvalaulu kasutuses. Mitmetes koorilauludes (nt "Vaenelaps", "Orjalaul") eksponeerib ta solisti autentse rahvaviisi esitamisel, kaugenedes nii ''liedertafel''<nowiki>'</nowiki>likust harmoniseerimisest.
* [[Ants Soots]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/mis-mulle-jutustad-koidikutuul/ ""Mis mulle jutustad, koidikutuul": Miina Härma 150"] Sirp, 27.02.2014
* [---] mina omalt kohalt hindan juubilari kõrgelt koorijuhina ja orelikunstnikuna, kuid veelgi kõrgemalt hindan mina tema teeneid koorilaulu-loominqu alal. Sageli tema lauludes sulavad viis, sõnad ja harmoonia üksteisega nii kokku, et jääb tunne: teisiti see olla ei võigi.
* [---] peame tunnistama, et eelnimetatud laulud ja veel nii mõnigi teine Miina Härma lauludest otse meie koorilaulu literatuuri pärlid on ning selleks ka jäävad.
** [[Aleksander Läte]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390208.2.36 "Miina Härmale"] Postimees, 8. veebruar 1939, lk 5
* Miina Härma loomingus an aga juba valitsemas murrang: see on eestluse, rahvusliku rõhutamine. Ta püüab kõigepealt kukutada saksa lauluseltsi-stiili ainuvalitsust kõige mõjuvama vahendiga - eesti rahwaviisiga. Ning nende haruldaselt kõlava ja haaravalt lihtsa seadega ei ole ta üksnes avanud meie kaunimate rahvaviiside varasalve, vaid ka sisendanud meisse usku eesti helikunsti rahvuslikku omapärasse ja meie rahva vaimsesse energiasse üldse. Ning kes teab, kas ilma Miina Härma "Tuljaku," "Pidu hakkab," "Ehi veli, opi veli," "Tule koju", "Lauliku lapsepõlve" jne. oleksimegi nii jõudsalt sirgunud selleks rahvuslikult häälestatud, iseteadvaks rahvaks, milleks meie praegu oleme kujunenud.
* Nii kajastuvad ka Miina Härma koorilauludes eesti looduse kõlad ning eesti naise ja mehe südame sügavamad helid. Ta kargetel, ilutsevatel, ülevatel ja sageli mõtisklevatel lauludel, avar tunnete skaala ulatub naiselikust õrnusest mehise ürgjõulisusem, ei ole enam ühist keelt seni valitsenud [[stiil]]iga. Miina Härma looming on küllaltki isiku- ja omapärane oma deklamatsiooni põhimõttele rajatud meloodikaga, nagu see rahvalaululegi omane.
** Harald Laksberg, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390208.2.36 "Miina Härma elu ja töö"] Postimees, 8. veebruar 1939, lk 5
==Vaata ka==
| |||